Tristan Priimägi räägib kolmest uuest filmist ({{commentsTotal}})

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna ETV otse-eetris kolme uut mängufilmi, mis meie kinodesse on jõudnud.

"Teismelised ninjakilpkonnad: Varjust välja" režissöör Dave Green

"Nende tegelastega mul on alati olnud probleem. Kilpkonnad on maailma kõige aeglasemad loomad, ninjad justkui mitte. Nad on nimetatud Itaalia kunstnike järgi, nad armastavad pitsat, nad on neljakesi absoluutselt üksteisest eristamatud, nad sõidavad prügiautoga, nende treener on mingisugune vana rott. See on minu jaoks natukene liig. Sisu on selline, et ma vaatasin filmi eile hommikul ja ma juba praegu tegelikult päris täpselt ei mäleta, mis seal toimus. Moraalne point oli võib-olla see, et kilpkonnal oleks parem olla inimene. Raske oli leida ühtegi põhjendust sellele, miks seda filmi peaks tegema. Pigem on see võib-olla adresseeritud nendele igipõlistele infantiilsetele alatiseks lapseks jäävatele tüüpidele, kelle elu kõrghetked möödusid kusagil korporatsioonis ülikooli ajal."

"Alice peeglitagusel maal" režissöör James Bobin

"Kuidas on filmi võimalik teha niimoodi, et temas ei ole mitte mingit hinge? See on tohutu eriefektide tulevärk. See film tundub mulle sellisena, kuidas võiksid filmi teha masinad ilma inimese sekkumiseta. Puhas formalismi võidukäik ja seetõttu ka pisut huvitav, et mismoodi teha filmi nii, et mul ei teki mitte mingisugust emotsionaalset sidet ühegi tegelasega terve selle filmi jooksul."

"Rahamaailm" režissöör Jodie Foster

"Teema on jällegi oluline, et kuidas ikkagi selle finantskrahhi ja investeerimispankade omavolilise sebimisega toime tulla Ameerikas. George Clooney mängib ühte üsnagi küünilist finantsmaailmast rääkiva saate juhti, kes võetakse otse-eetris pantvangi ja siis hakatakse temalt pommivöö abil välja suruma avalikku vabandust. Mina ikkagi loo lõpuks olin ennast piisavalt investeerinud sellesse lukku või emotsionaalselt, et nendest inimestest hoolida."

Toimetaja: Madis Laur



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: