Pille-Riin Larm: Vaeslaps festivalil ({{commentsTotal}})

Askur Alas ja Sjòn
Askur Alas ja Sjòn Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Natuke rooska ja mõned ettepanekud parandamaks eesti kirjaniku nähtavust. Nüüd, kus mõlemad suured kirjandusfestivalid Prima Vista ja HeadRead on õnnelikult möödas ja rõõmustav külastajate hulk kokku arvutatud, ei ole ehk patt poetada meepotti üks tõrvatilk. 

Nimelt: mulle tundub, et eesti kirjanik ei ole Eesti kirjandusfestivalidel piisavalt esindatud. Arvestades seda, et aastaid on räägitud meie kirjanduse vähesest nähtavusest kodumaal, tunduvad festivalide väliskülalistele kulutatud summad kohati raiskamisena.

Festivalil „HeadRead“ oli tänavu 31 külalist, neist kaks eesti autorid Aino Pervik ja Mari Saat. Ülejäänud Eestist pärit autorite nimi on mainitud ära rubriigis „Teised esinejad“. „Prima vista’l“ osales 13 väliskülalist. Meie oma autoreid seal eraldi esile ei tooda, kuid see-eest on „Prima vista’l“ patroon või matroon, kes on alati eesti autor ning pälvib päris palju tähelepanu (eelmisel aastal Valdur Mikita, üle-eelmisel Kristiina Ehin). Kuna seekord oli festivali teema „Müstifiktsioon“, hoiti patrooni isikut saladuses. Kahjuks jäi ta ka ise lõpuni stiilseks ehk ei tulnud kohale. Patrooni õhtu siiski toimus, Maarja Kangro, Jüri Kolk ja Paavo Matsin viisid selle põnevalt läbi, aga rahulolematus jäi ikkagi hinge. Vihjetest võis nimelt välja lugeda, et patroon oli Arthur Valdes. Arthur Valdes! Teda võinuks ju palju võimsamalt välja mängida. Kui mängida, siis suurelt!

Paavo Matsin sai aga teisipäeval Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Kuigi teade auhinna kohta tuli juba 5. aprillil, ei kasutanud kummagi festivali korraldajad võimalust Matsin ja „Gogoli disko“ sel puhul rambivalgusesse seada. Keda meie autoritest üldse esile tõsteti? Ei kedagi. Nad esinesid valdavalt vestlusringides, intervjueerijate, tõlkide ja giididena. Selle kohta, kes osalevad festivali „HeadRead“ proosavõistulugemisel, ei olnud ürituse alguseni üldse mingit teadet. Võitis Carolina Pihelgas, vähemalt see ei ole saladus. Publikut eesti kirjanikule jagus, kuid tema võõrustamise osas on mõlemal kirjandusfestivalil palju õppida Võtikvere raamatukülalt, kus too ei ole nagu vaeslaps nurgas.

Aga Matsin. Tema nimi on juba nii suur, et ei tahaks asjata suhugi võtta, aga veel Euroopa Liidu kirjandus­auhinna selgumise aegu ei olnud seda Eesti Kirjanduse Teabekeskuse kodulehel omalaadses kirjanike leksikonis (menüü „writers“). Auhinnateate järel see muidugi lisati kärmelt. Kas aga, arvestades, et tegu on korduvalt auhinnatud autoriga, kes võitis tänavu ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna proosa kategoorias, ei ole imelik, et ta on seni sel eesti kirjanduse visiitkaardil nähtamatu olnud? Ja mitte ainult tema. Seal ei ole ka luule kategooria võitjat Vahur Afanasjevit või viimasel ajal romaaniga „Linnade põletamine“ laia vastukaja leidnud Kai Aareleidu jt. Mille järgi valitakse autorid, keda väliskirjastajatele tutvustatakse, kui meie ühtaegu kunstilises tippvormis ja populaarsed autorid ei kvalifitseeru?

Siinkohal avaldan tunnustust inglis­keelse ajakirja ELM (Estonian Literary Magazine) viimasele numbrile. Uue peatoimetaja Jan Kausi käe all sündinud number on temaatiliselt ja žanriliselt mitmekesine, mis aga eriti sümpaatne, see annab päris hästi aimu sellest, mis eesti kirjanduses praegu toimub, kes on tähelepanuväärsemad autorid, mis on siin eripärast ja tõenäoliselt tõlkijatele huvipakkuvat. Seejuures ei puudu tagasivaated möödanikku, näiteks tutvustatakse Juhan Viidingu luulet, aga selge ajendiga: hiljuti on ilmunud eesti luule ingliskeelne antoloogia, millest ajakirjaski juttu. Rõõmustav on näha, et ELMis ilmunud „Gogoli disko“ retsensioon on liidetud teabekeskuse leksi­konis Matsini tutvustusele. Piret Raua intervjuud ning Lauri Sommeri ja Olavi Ruitlase teoste arvustusi ei ole aga kahjuks kuhugi liita.

See viib tahes-tahtmata mõttele, et meil on esile kerkinud terve põlvkond autoreid, kelle kohta pole kuskilt lugeda asjalikku ülevaateartiklit. Nagu öeldud, ei kata teabekeskuse leksikon eesti kirjanduse paremikkugi. Samuti on see ainult ingliskeelne ja suunatud välislugejale, kelle eelteadmised ja ootused on teistsugused. Puudub artikli autori nimi, mis vähendab usaldusväärsust. Puuduvad ka viited olulistele allikatele, mis vähendab seda veelgi. Eesti lugeja võib mõistagi otsida abi ka Vikipeediast, aga see on vabatahtlike tööl põhinev nähtus. On suur vahe, kas artikli on kirjutanud lihtsalt entusiast või kirjaniku loomingu uurija, kellel on teadmisi konteksti ja terminoloogia kohta ning kriitilist meelt valiku ja otsuste tegemisel. Vikipeedias on koguni eesti kirjanike tutvustusi, mille on kirjutanud artikli objekt ise.

Ühesõnaga: on vaja uut „Eesti kirjanike leksikoni“, rääkimata uuest kirjandus­loost.

Võib ju öelda, milleks, ja et praegu ei ole hea aeg. Alles saime kuulda, kuidas interneti tulek nurjas TEA kirjastuse entsüklopeediaprojekti. Tõepoolest, internet levib ega ole ikka veel täis. Kui paneks aga selle enda kasuks tööle? Leksikon võikski esimeses järjekorras ilmuda võrguväljaandena, veel enam, võrgus saaks leksikonis luua linke, liita artiklitele lisamaterjale jne. Ma võib-olla ei räägiks seda, kui ei teaks, et uue leksikoni koostamise projekti rahataotlus on saanud korduvalt eitava vastuse viitega sellele, et teabekeskusel juba on leksikon. Viimane, nagu öeldud, ei sobi eesti lugejale ega vasta ka täielikult leksikoni nõuetele.

Ma ikka usun kangekaelselt, et eesti rahvas vajab oma metakreatiivide ekspertteadmiste toel sündinud väljaandeid. Muide, olete ehk märganud, et ühe entsüklopeediaköite, sõnaraamatu ja paari akadeemilise uurimuse ehk just kirjandusteadlaste kirjutatud artiklite targal nõul mõistetakse praegu Eesti riigis reaalselt kohut ühe autori üle? See on väga imelik, sest need tekstid ei ole kirjutatud kellegi saatuse üle otsustamiseks. Ja need ei ole püha tõde. Teadmised täienevad, arusaamad muutuvad ja iga põlvkond kirjutab endale oma artiklid. Ja neid artikleid loetakse ka mujal kui kohtusaalis.

Väga virgutavalt mõjus mõnelegi kirjandusprojektile viimane eesti raamatu aasta (2000–2001). 2025. aastal möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse raamatu ilmumisest, loodetavasti tuleb siis raamatuaasta jälle ka. Oleks väga soliidne kirjutada selleks ajaks valmis mõlemad ammu oodatud teosed, nii uus kirjanduslugu kui ka kirjanike leksikon. Praegu on just paras aeg hakata ettevalmistusi tegema. Aga seni – vaeslaps festivalidel püünele!

 

Artikkel ilmus 3. juuni Sirbis.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Sirp



Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Haapsalu piiskopilinnusHaapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb arendustöödeks uksed

Järgmisel nädalal sulgeb uksed Haapsalu piiskopilinnuse muuseum ning seal algavad 2019. aastani kestvad arendustööd. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud ligi 3,2 miljoni eurose toetuse abiga ehitatakse välja aasta ringi avatud keskaega käsitlev tegevusmuuseum ja külastuskeskus. Haapsalust jätkab Juhan Hepner.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.