Ain Kaalep: rumalust on rohkem kui vaja, aga see on paratamatu ({{commentsTotal}})

Täna tähistab 90. sünnipäeva kirjanik, kriitik ja tõlkija Ain Kaalep. Elvas ja Tartus pühendati Ain Kaalepile terve pika päeva jagu üritusi, kus lugesid kirjanikud, teadlased ja lihtsalt sõbrad ette tema loomingut ning vaatasid tagasi tema kirevale elule.

"Ain Kaalep teab kõigest kõike." Selliste sõnadega avas pidustused Elva linnapea Eva Kams. Sadakond inimest kogunes hommikul Elvasse, et meenutada legendaarset kirjanikku nii inimese kui autorina. Oma õnnitlused saatsid ka Eesti ja Soome president.

"Mul on hea meel, et ma olen pääsenud suurtest eksitustest ja suurtest vigadest, et elu on ikka kulgenud normaalselt ja toonud edu mulle ja minu kaudu ka vahest Eesti rahvale," sõnas Kaalep külalistele.

Kaalep on olnud viljakas nii näitekirjaniku, luuletaja kui tõlkijana. Viimasel ajal ei ole ta aga kirjutamisega eriti tegelenud.

"Mõtelnud aga küll. Ja võib-olla valmib nendest mõtetest veel midagi, aga üldiselt ma arvan, et mu elutöö on suures osas juba tehtud," lausus sünnipäevalaps.

Kaalep jälgib ja mõtestab endiselt Eesti ühiskonnas toimuvat. Filosoofile meeldib pigem keskenduda suurtele teemadele, mitte väikestele päevapoliitilistele muredele. Eesti presidendivaliku osas tal näiteks eelistust pole, kuna peab kõiki kandidaate tublideks inimesteks.

"Kõige rohkem rõõmu teeb kõik see, mida võib demokraatlikuks ühiskonnaks nimetada. Aga ei tule unustada seda, et demokraatia ei tähenda kunagi paradiisi. Demokraatia võib tähendada mõnikord isegi vihast võitlust, aga see võitlus on alati tulemuslik," rääkis Kaalep.

Kaalepile teeb Eestit vaadates muret, et rumalust on ehk rohkem kui vaja oleks: "Aga paratamatu on see, et ideaalset ühiskonda ei ole veel maailmas olemas olnud ja üksjagu rumalust on alati."

Kaalep ütles ka, et kui viimasel ajal räägitakse tihti Eesti ühiskonna väärtuselisest lõhenemisest, siis seegi on vaid osa demokraatiast.

Toimetaja: Greete Palmiste



9. mai rongkäik9. mai rongkäik
Anders Härm: traditsioon & trauma – Aasta ema & 9. mai juhtumid

Siiri Oviiri “Aasta ema skandaalist” on nüüd juba mõnevõrra aega mööda läinud, mistõttu saab sellele nüüd ehk veidi rahulikumalt tagasi vaadata. Kuigi ka 9. maist saab varsti juba kaks nädalat, käivad vaidlused sel teemal jätkuvalt edasi. Järgnevas lühiessees huvitab mind nende kahe juhtumi näitel küsimused traditsioonist ja traumast nii personaalsetes kui ka kollektiivsetes subjekti-positsioonides ning eelkõige see, mida nendega peale hakata.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk