Ain Kaalep: rumalust on rohkem kui vaja, aga see on paratamatu ({{commentsTotal}})

Täna tähistab 90. sünnipäeva kirjanik, kriitik ja tõlkija Ain Kaalep. Elvas ja Tartus pühendati Ain Kaalepile terve pika päeva jagu üritusi, kus lugesid kirjanikud, teadlased ja lihtsalt sõbrad ette tema loomingut ning vaatasid tagasi tema kirevale elule.

"Ain Kaalep teab kõigest kõike." Selliste sõnadega avas pidustused Elva linnapea Eva Kams. Sadakond inimest kogunes hommikul Elvasse, et meenutada legendaarset kirjanikku nii inimese kui autorina. Oma õnnitlused saatsid ka Eesti ja Soome president.

"Mul on hea meel, et ma olen pääsenud suurtest eksitustest ja suurtest vigadest, et elu on ikka kulgenud normaalselt ja toonud edu mulle ja minu kaudu ka vahest Eesti rahvale," sõnas Kaalep külalistele.

Kaalep on olnud viljakas nii näitekirjaniku, luuletaja kui tõlkijana. Viimasel ajal ei ole ta aga kirjutamisega eriti tegelenud.

"Mõtelnud aga küll. Ja võib-olla valmib nendest mõtetest veel midagi, aga üldiselt ma arvan, et mu elutöö on suures osas juba tehtud," lausus sünnipäevalaps.

Kaalep jälgib ja mõtestab endiselt Eesti ühiskonnas toimuvat. Filosoofile meeldib pigem keskenduda suurtele teemadele, mitte väikestele päevapoliitilistele muredele. Eesti presidendivaliku osas tal näiteks eelistust pole, kuna peab kõiki kandidaate tublideks inimesteks.

"Kõige rohkem rõõmu teeb kõik see, mida võib demokraatlikuks ühiskonnaks nimetada. Aga ei tule unustada seda, et demokraatia ei tähenda kunagi paradiisi. Demokraatia võib tähendada mõnikord isegi vihast võitlust, aga see võitlus on alati tulemuslik," rääkis Kaalep.

Kaalepile teeb Eestit vaadates muret, et rumalust on ehk rohkem kui vaja oleks: "Aga paratamatu on see, et ideaalset ühiskonda ei ole veel maailmas olemas olnud ja üksjagu rumalust on alati."

Kaalep ütles ka, et kui viimasel ajal räägitakse tihti Eesti ühiskonna väärtuselisest lõhenemisest, siis seegi on vaid osa demokraatiast.

Toimetaja: Greete Palmiste



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: