Ain Kaalep: rumalust on rohkem kui vaja, aga see on paratamatu ({{commentsTotal}})

Täna tähistab 90. sünnipäeva kirjanik, kriitik ja tõlkija Ain Kaalep. Elvas ja Tartus pühendati Ain Kaalepile terve pika päeva jagu üritusi, kus lugesid kirjanikud, teadlased ja lihtsalt sõbrad ette tema loomingut ning vaatasid tagasi tema kirevale elule.

"Ain Kaalep teab kõigest kõike." Selliste sõnadega avas pidustused Elva linnapea Eva Kams. Sadakond inimest kogunes hommikul Elvasse, et meenutada legendaarset kirjanikku nii inimese kui autorina. Oma õnnitlused saatsid ka Eesti ja Soome president.

"Mul on hea meel, et ma olen pääsenud suurtest eksitustest ja suurtest vigadest, et elu on ikka kulgenud normaalselt ja toonud edu mulle ja minu kaudu ka vahest Eesti rahvale," sõnas Kaalep külalistele.

Kaalep on olnud viljakas nii näitekirjaniku, luuletaja kui tõlkijana. Viimasel ajal ei ole ta aga kirjutamisega eriti tegelenud.

"Mõtelnud aga küll. Ja võib-olla valmib nendest mõtetest veel midagi, aga üldiselt ma arvan, et mu elutöö on suures osas juba tehtud," lausus sünnipäevalaps.

Kaalep jälgib ja mõtestab endiselt Eesti ühiskonnas toimuvat. Filosoofile meeldib pigem keskenduda suurtele teemadele, mitte väikestele päevapoliitilistele muredele. Eesti presidendivaliku osas tal näiteks eelistust pole, kuna peab kõiki kandidaate tublideks inimesteks.

"Kõige rohkem rõõmu teeb kõik see, mida võib demokraatlikuks ühiskonnaks nimetada. Aga ei tule unustada seda, et demokraatia ei tähenda kunagi paradiisi. Demokraatia võib tähendada mõnikord isegi vihast võitlust, aga see võitlus on alati tulemuslik," rääkis Kaalep.

Kaalepile teeb Eestit vaadates muret, et rumalust on ehk rohkem kui vaja oleks: "Aga paratamatu on see, et ideaalset ühiskonda ei ole veel maailmas olemas olnud ja üksjagu rumalust on alati."

Kaalep ütles ka, et kui viimasel ajal räägitakse tihti Eesti ühiskonna väärtuselisest lõhenemisest, siis seegi on vaid osa demokraatiast.

Toimetaja: Greete Palmiste



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: