Jaan Tooming: on aeg kardinaalselt muuta näitlemisõpetust lavakunstikoolis ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: err

Meie teatrikool on kestnud aastakümneid. Vana hobune sureb, aga meie teatrikool ikka elab muinasjutulise vana kronuna. Nüüd siis vajatakse talle jälle uut juhti. Ja taas hakkab kõik otsast peale, vana kronu kannatab kõik ära. Ei mingit muutust, ei mingit uuenemist. Kõik ammu sissesõidetud roobastes ja vana Stanislavski peab ikka koormat kandma nagu Panso aegadelgi.

Kui me vaatame maailma parimaid teatrikoole, siis paistab silma, et peaaegu kusagil ei õpetata näitlejaid neli aastat. Põhiliselt kestab koolitus kolm aastat. Meie oleme venitanud õppeaja neljale aastale, venitame, venitame, aga tulemused ikka ei parane. Ei ole viimase paarikümne aasta jooksul tulnud koolist suuri näitlejaid, ikka keskmikud.

Milles on viga? Kas õppemetoodikas, keskpärastes õppejõududes või annete puudumises?

Kõigepealt õppemeetodist. Esimene aasta kulutatakse etüüdide peale, mida mujal küll ei tehta. See oleks kõlvuline dramaturgidele, kes loovad näidendite tekste, mitte näitlejatele, kes neid interpreteerivad. Nii ongi üks aasta mahavisatud aeg. Selmet aktiivselt tegelda hääle ja kehaga, panna rõhk just tehnikale ja näidendikatkendite esitamisele ning interpreteerimisele, jamatakse etüüdidega, mis midagi ei anna. Kujutlusvõimet on ikkagi vaja arendada kooskõlas näidenditega, mitte armetu sõnamulinaga oma peast.

Muidugi on küsitav ka iga kahe aasta tagant toimuv vastuvõtt teatrikooli. Meie väike rahvaarv ei võimalda nii tihti leida suuri talente. Aitaks kolmeaastane kursus ning siis vahetegemist vähemalt neli aastat uue kursuse kogumiseni.

Veel: kuulsates näitekoolides (Juilliardi Kool, LAMDA, RADA, Yale`i Draamakool jt) ei tegelda teoreetiliste ainetega. Kui näitleja tahab uurida teatriajalugu, siis võib ta teha seda omal käel, harida end iseseisvalt. Teatrikoolis peaks põhirõhk olema ikka spetsiifilisel näitlemise õpetamisel, mitte teoreetilisel targutamisel. Jah, soovitatakse, millised näidendid peaks alustav näitleja läbi lugema, kuid need on igal pool erinevad. Meil muidugi on vaja tunda peale maailmaklassika ka oma näitekirjanikke. Kuid näitlejast ei pea saama kirjanduskriitik või teatriteadlane, temast peab tulema vägevate omadustega ja võimetega näitleja - professionaal.

Maailmas on peale Stanislavski ka muid meetodeid, seega ei tohi takerduda ainult ühte süsteemi. On ju veel Meierholdi biomehaanika, J. Copeau kool, Saint-Denis` meetod, Grotowski tehnika jpm. Kooli tuleks kutsuda erinevaid lavastajaid, et näitlejahakatised tutvuksid mitmesuguste meetoditega. Iga algajat näitlejat peab kohtlema kui isiksust, kui erilist nähtust eriandega, kui potentsiaalset loojat.

On aeg kardinaalselt muuta kogu näitlemisõpetust koolis. Selleks peaks kooli juhtima tooma kellegi, kes ei ripu praegusest kohalikust õppemetoodikast, vaid vaatab uute silmega meie näitlejate õpetamisele ning muudab julgelt kogu tardunud "süsteemi". Selleks - jõudu !

Toimetaja: Valner Valme



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.