Tristan Priimägi andis ülevaate neljast uuest mängufilmist ({{commentsTotal}})

Filmikriitik Tristan Priimägi andis täna televaatajatele ülevaate neljast uuest mängufilmist, millest mõned pole veel meie kinodesse jõudnud.

"Lõpetamine" režissöör Cristian Mungiu

"Film saab alguse sellest, et ühte abituriendist tüdrukut rünnatakse kooli ees päise päeva ajal. Küll midagi tõsist ei juhtu, aga selle tüdruku isal tuleb Rumeenia väikelinnas hakata tegelema sellega, et ikkagi eksam saaks tehtud ja tüdruk saaks minna Inglismaale õppima. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult äärmiselt keeruline psühholoogiline draama sellest, kuidas see isa peab hakkama astuma samme, mida ta muidu ei teeks. See vana hea nõukogudelik süsteem tuleb uuesti meile silme ette. Mungiu väidab seda, et Rumeenia on tänaseni seal paigas oma arengult, kus kehtib onupojapoliitika, altkäemaksud, äravalitud klassi omavahelised teened. Süsteemiväliselt toimib mingisugune teine taustamaailm. Väga lahedalt on ta teinud seda, et keeruline on poolt võtta. Ühest hetkest see iseotsustamine ju muutub korruptiivseks. See on minu meelest hästi peenelt tehtud film, realismi võtmes, nagu rumeenlastel kombeks on. Loomuliku valgusega, suhteliselt hüpliku montaažiga, kahe jalaga maas, tõelise Rumeenia lugu."

"Neoondeemon" režissöör Nicolas Winding Refn

"See on minu meelest puhas formalism, nagu üks suur muusikavideo on terve see film. See on sisulises plaanis täiesti tühi, aga see tühjus on taotluslik. See ongi õõnes film õõnsast alast ehk moetööstusest. See on visuaalses mõttes ikkagi väga veenev film ja selline, mis võib hakata tööle hiljem. Terve see film on üks suur irooniline kommentaar, aga minu meelest see iroonia vahendina väga ei kanna filminduses. Ta peab olema vürtsitatud millegi muuga, aga seda midagi muud jääb seal filmis natuke väheks."

"Kurja kutsumine" režissöör James Wan

"Tal on omadus hästi mõnusalt mängida sellega, mis jääb meie vaateulatusest välljapoole. Kaadripiiride taha, pimedatesse nurkadesse, nurga taha. Ta kogu aeg viitab sellele maailmale, mida me ei näe ja sa ise kogu aeg tajud, et sul on silmaklapid peas. Meie maailmast lähmegi läbi niimoodi, et me näeme realismi, seda maailma, mis me arvame normaalseks. Kui me laseme need klapid natukene laiali, võib-olla siis me hakkame nägema kõike seda, mis meie enda tõelilsuse kaadriservade taga toimub. Siis hakkab sealt peale tulema mingisugune teine maailm, mis tahab murda meie maailma sisse ja mitte just päris heade soovidega."

"Saint Amour" režissöörid Gustave de Kerven ja Benoit Delépine

"Belglaste film, Prantsusmaal tehtud. Kaks väga lahedat tüüpi, kes on musti kömöödiaid teinud. See on nõrgem, sest see on kõige normaalsem film, mis nad teinud on, kõige vaatajasõbralikum, mulle selline asi ei meeldi. Road-movie elus tee kaotanud meestest, kes siis ühe veinituuri ajal üritavad enda elujärge kuidagi üles korjata, mis neil on kaotsi läinud, omavahelisi suhteid ära klaarida."

Toimetaja: Madis Laur



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: