Tristan Priimägi andis ülevaate neljast uuest mängufilmist ({{commentsTotal}})

Filmikriitik Tristan Priimägi andis täna televaatajatele ülevaate neljast uuest mängufilmist, millest mõned pole veel meie kinodesse jõudnud.

"Lõpetamine" režissöör Cristian Mungiu

"Film saab alguse sellest, et ühte abituriendist tüdrukut rünnatakse kooli ees päise päeva ajal. Küll midagi tõsist ei juhtu, aga selle tüdruku isal tuleb Rumeenia väikelinnas hakata tegelema sellega, et ikkagi eksam saaks tehtud ja tüdruk saaks minna Inglismaale õppima. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult äärmiselt keeruline psühholoogiline draama sellest, kuidas see isa peab hakkama astuma samme, mida ta muidu ei teeks. See vana hea nõukogudelik süsteem tuleb uuesti meile silme ette. Mungiu väidab seda, et Rumeenia on tänaseni seal paigas oma arengult, kus kehtib onupojapoliitika, altkäemaksud, äravalitud klassi omavahelised teened. Süsteemiväliselt toimib mingisugune teine taustamaailm. Väga lahedalt on ta teinud seda, et keeruline on poolt võtta. Ühest hetkest see iseotsustamine ju muutub korruptiivseks. See on minu meelest hästi peenelt tehtud film, realismi võtmes, nagu rumeenlastel kombeks on. Loomuliku valgusega, suhteliselt hüpliku montaažiga, kahe jalaga maas, tõelise Rumeenia lugu."

"Neoondeemon" režissöör Nicolas Winding Refn

"See on minu meelest puhas formalism, nagu üks suur muusikavideo on terve see film. See on sisulises plaanis täiesti tühi, aga see tühjus on taotluslik. See ongi õõnes film õõnsast alast ehk moetööstusest. See on visuaalses mõttes ikkagi väga veenev film ja selline, mis võib hakata tööle hiljem. Terve see film on üks suur irooniline kommentaar, aga minu meelest see iroonia vahendina väga ei kanna filminduses. Ta peab olema vürtsitatud millegi muuga, aga seda midagi muud jääb seal filmis natuke väheks."

"Kurja kutsumine" režissöör James Wan

"Tal on omadus hästi mõnusalt mängida sellega, mis jääb meie vaateulatusest välljapoole. Kaadripiiride taha, pimedatesse nurkadesse, nurga taha. Ta kogu aeg viitab sellele maailmale, mida me ei näe ja sa ise kogu aeg tajud, et sul on silmaklapid peas. Meie maailmast lähmegi läbi niimoodi, et me näeme realismi, seda maailma, mis me arvame normaalseks. Kui me laseme need klapid natukene laiali, võib-olla siis me hakkame nägema kõike seda, mis meie enda tõelilsuse kaadriservade taga toimub. Siis hakkab sealt peale tulema mingisugune teine maailm, mis tahab murda meie maailma sisse ja mitte just päris heade soovidega."

"Saint Amour" režissöörid Gustave de Kerven ja Benoit Delépine

"Belglaste film, Prantsusmaal tehtud. Kaks väga lahedat tüüpi, kes on musti kömöödiaid teinud. See on nõrgem, sest see on kõige normaalsem film, mis nad teinud on, kõige vaatajasõbralikum, mulle selline asi ei meeldi. Road-movie elus tee kaotanud meestest, kes siis ühe veinituuri ajal üritavad enda elujärge kuidagi üles korjata, mis neil on kaotsi läinud, omavahelisi suhteid ära klaarida."

Toimetaja: Madis Laur



Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.