Võrumaal käib kolmas soome-ugri filmifestival FUFF ({{commentsTotal}})

Võrumaal Tsiistre linnamuuseumi külakinos kestab kolmas soome-ugri filmifestival FUFF. Festivalil ei keskenduta aga üksnes filmide vaatamisele, vaid ka sellele, kuidas neid teha.

FUFF'i suurem eesmärk on innustada soome-ugri väikerahvaid jäädvustama oma maad, elu ja kultuuri. Et väikerahvastel puudub aga oma filmitöösust, jääb ka filme, mida näidata, järjest vähemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nüüd filme lihtsalt ei teki juurde ja filmitööstus lihtsalt puudub. Me oleme väga mures, kuidas siis edasi saab," rääkis FUFF'i korraldaja Edina Csüllog.

Aga murettekitav on ka asjaolu, et enamik Venemaal tehtud hõimurahvaste filme keskendub pigem pehmematele teemadele, selle asemel, et rääkida tegelikest muredest.

"Kui sa oled Venemaal väikerahvaste esindaja, siis sa lihtsalt ei tohi nii avalikult rääkida, lihtsalt pead vaatama, et sa tahad veel edasi elada," tõdes Csüllog.

Kui viimase osas on keeruline midagi ette võtta, on FUFF'i tegijad võtnud oma suureks südameasjaks vähemalt uute võimalike filmitegijate harimise, korraldades paralleeselt festivaliga ka stsenaristika töötubasid.

"Tahtsime innustada neid noori, kes siin on, et nad iga aasta teeksid, prooviksid filme teha," ütles Csüllog.

Näiteks ongi 26-aastane Udmurtiast pärit, kuid Moskvas elav Eduard Ivanov, kes preagu töötab sõjalennukite ehitajana, võtnud oma südameasjaks teha film sellest, kuidas aina suurenev tehnika ja tööstuse pealesurumine hävitab tema põliskultuuri.

"Paljud udmurdid, kes elavad teistes Venemaa linnades, suhtlevad imelikus udmurdi keeles, kus on palju vene sõnu sees. Kui aga rahvused nii segunevad, siis kaotavad nad oma eripära. See paneb mind muretsema ja sellepärast tahan ma sellest filmi teha," rääkis Ivanov.

Ja nagu tuleb välja, on filmitegemine oluline just selliste väikerahvaste jaoks.

"Tegelikult oleksid nad võinud juba ammu siin Venemaal ära lahustuda, aga millegipärast on nad kõik elus ja kino on üks uus võmalus, kuidas oma kultuuri säilitada," ütles kirjanik ja stsenarist Mart Kivastik.

Tänavusel FUFF'il näidatakse kokku 60 erinevat soome-ugri rahvaste filmi, millest 20 osalevad ka võistlusprogrammis. Kolmapäeval alanud festival lõpeb homme.

Toimetaja: Merili Nael



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: