Võrumaal käib kolmas soome-ugri filmifestival FUFF ({{commentsTotal}})

Võrumaal Tsiistre linnamuuseumi külakinos kestab kolmas soome-ugri filmifestival FUFF. Festivalil ei keskenduta aga üksnes filmide vaatamisele, vaid ka sellele, kuidas neid teha.

FUFF'i suurem eesmärk on innustada soome-ugri väikerahvaid jäädvustama oma maad, elu ja kultuuri. Et väikerahvastel puudub aga oma filmitöösust, jääb ka filme, mida näidata, järjest vähemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nüüd filme lihtsalt ei teki juurde ja filmitööstus lihtsalt puudub. Me oleme väga mures, kuidas siis edasi saab," rääkis FUFF'i korraldaja Edina Csüllog.

Aga murettekitav on ka asjaolu, et enamik Venemaal tehtud hõimurahvaste filme keskendub pigem pehmematele teemadele, selle asemel, et rääkida tegelikest muredest.

"Kui sa oled Venemaal väikerahvaste esindaja, siis sa lihtsalt ei tohi nii avalikult rääkida, lihtsalt pead vaatama, et sa tahad veel edasi elada," tõdes Csüllog.

Kui viimase osas on keeruline midagi ette võtta, on FUFF'i tegijad võtnud oma suureks südameasjaks vähemalt uute võimalike filmitegijate harimise, korraldades paralleeselt festivaliga ka stsenaristika töötubasid.

"Tahtsime innustada neid noori, kes siin on, et nad iga aasta teeksid, prooviksid filme teha," ütles Csüllog.

Näiteks ongi 26-aastane Udmurtiast pärit, kuid Moskvas elav Eduard Ivanov, kes preagu töötab sõjalennukite ehitajana, võtnud oma südameasjaks teha film sellest, kuidas aina suurenev tehnika ja tööstuse pealesurumine hävitab tema põliskultuuri.

"Paljud udmurdid, kes elavad teistes Venemaa linnades, suhtlevad imelikus udmurdi keeles, kus on palju vene sõnu sees. Kui aga rahvused nii segunevad, siis kaotavad nad oma eripära. See paneb mind muretsema ja sellepärast tahan ma sellest filmi teha," rääkis Ivanov.

Ja nagu tuleb välja, on filmitegemine oluline just selliste väikerahvaste jaoks.

"Tegelikult oleksid nad võinud juba ammu siin Venemaal ära lahustuda, aga millegipärast on nad kõik elus ja kino on üks uus võmalus, kuidas oma kultuuri säilitada," ütles kirjanik ja stsenarist Mart Kivastik.

Tänavusel FUFF'il näidatakse kokku 60 erinevat soome-ugri rahvaste filmi, millest 20 osalevad ka võistlusprogrammis. Kolmapäeval alanud festival lõpeb homme.

Toimetaja: Merili Nael



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.