Arhitektuuribiennaal uurib, milline on Tallinna ainevahetus ({{commentsTotal}})

"bio.T.A.llinn" Autor: Eesti Arhitektuurikeskus

Lähipiirkonna suurima arhitektuurisündmuse, Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2017 ideekonkursi võitis kavand pealkirjaga "bio.T.A.llinn", mille autoriks on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik ja arhitekt Claudia Pasquero.

Esmakordselt rahvusvahelisse kuraatorite meeskonda kuuluvad lisaks ka urbanistika alal tegutsev Alice Buoli, arhitekt Mariliis Lilover ja biokunsti taustaga Piibe Piirma, samuti arhitektuurikriitik Lucy Bullivant.

Järjekorras neljas Tallinna arhitektuuribiennaal toimub järgmise aasta septembris.

"bio.T.A.llinn" tegeleb biotehnoloogiaga arhitektuuris ja linnaehituses. Idee pakub mitte-antropotsentrilist – mitte-inimesekeskset – nägemust Tallinna linnamaastikust, mis toimib ise-organiseeruva süsteemina, paljude dünaamiliste süsteemide koosmõjus areneva territooriumina. Kuraatorid küsivad, kuidas võiks loodusest tuttavat kollektiivse teadvuse mõistet kasutada kestliku ja kohanemisvõimelise linnaehituse mudeli välja töötamisel ning kutsuvad biennaali raames kunstnikke ja teadlasi üles tõlgendama "kollektiivset teadvust" uudisloomingu abil nii, et see ärgitab külastajaid looduse ja linna teemadel uutmoodi, linliku sümbioosi ja ühise arengu võtmes edasi mõtlema.

TAB 2017 pakub arhitektidele ja disaineritele lava, kus katsetada looduse abil linna ehitamise innovaatilisi meetodeid. Uute bio-mehhaaniliste prototüüpide, objektide ja toodete kaudu lahatakse ehitatavuse, energia ja ökoloogilise jalajälje küsimusi – jutuks tulevad näiteks "kasvatatud" arhitektuursed struktuurid, mis võivad ka omakorda toota toitu või energiat.

TAB 2017 uurib, milline on Tallinna "ainevahetus": energia ja toidu tootmine ning jäätmekäitlus ja õhusaaste ning milliseid muutuseid võiks nendes valdkondades tuua tulevik, kui biotehnoloogia jõuab arhitektuuri ja linnaehitusse ning kui jäätmed või saaste võivad osutuda uutmoodi linliku morfoloogia "toitjaks" tänu hübriidsetele bio-arhitektuuri prototüüpidele.

Kuraatorivõistluse žürii leidis, et peakuraator Claudia Pasquero pakutud teema on inspireeriv ja tulevikkuvaatav, pakkudes põnevaid ja rahvusvaheliselt aktuaalseid erialaseid puutepunkte nii Tallinna kui ka Eestiga laiemalt.

Kuraatorivõistluse žüriisse kuulusid Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Aet Ader, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari, TAB 2015 kuraator Sille Pihlak, TABi idee autor ja TAB 2011 kuraator Villem Tomiste ning Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg.

Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatav TAB on alates 2011. aastast toimunud rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii valdkonna tippudele, alles arhitektuurivaldkonnas tegutsemist alustavatele noortele professionaalidele kui arhitektuurihuvilistele.

Toimetaja: Jaanika Valk



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.