Arhitektuuribiennaal uurib, milline on Tallinna ainevahetus ({{commentsTotal}})

"bio.T.A.llinn" Autor: Eesti Arhitektuurikeskus

Lähipiirkonna suurima arhitektuurisündmuse, Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2017 ideekonkursi võitis kavand pealkirjaga "bio.T.A.llinn", mille autoriks on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik ja arhitekt Claudia Pasquero.

Esmakordselt rahvusvahelisse kuraatorite meeskonda kuuluvad lisaks ka urbanistika alal tegutsev Alice Buoli, arhitekt Mariliis Lilover ja biokunsti taustaga Piibe Piirma, samuti arhitektuurikriitik Lucy Bullivant.

Järjekorras neljas Tallinna arhitektuuribiennaal toimub järgmise aasta septembris.

"bio.T.A.llinn" tegeleb biotehnoloogiaga arhitektuuris ja linnaehituses. Idee pakub mitte-antropotsentrilist – mitte-inimesekeskset – nägemust Tallinna linnamaastikust, mis toimib ise-organiseeruva süsteemina, paljude dünaamiliste süsteemide koosmõjus areneva territooriumina. Kuraatorid küsivad, kuidas võiks loodusest tuttavat kollektiivse teadvuse mõistet kasutada kestliku ja kohanemisvõimelise linnaehituse mudeli välja töötamisel ning kutsuvad biennaali raames kunstnikke ja teadlasi üles tõlgendama "kollektiivset teadvust" uudisloomingu abil nii, et see ärgitab külastajaid looduse ja linna teemadel uutmoodi, linliku sümbioosi ja ühise arengu võtmes edasi mõtlema.

TAB 2017 pakub arhitektidele ja disaineritele lava, kus katsetada looduse abil linna ehitamise innovaatilisi meetodeid. Uute bio-mehhaaniliste prototüüpide, objektide ja toodete kaudu lahatakse ehitatavuse, energia ja ökoloogilise jalajälje küsimusi – jutuks tulevad näiteks "kasvatatud" arhitektuursed struktuurid, mis võivad ka omakorda toota toitu või energiat.

TAB 2017 uurib, milline on Tallinna "ainevahetus": energia ja toidu tootmine ning jäätmekäitlus ja õhusaaste ning milliseid muutuseid võiks nendes valdkondades tuua tulevik, kui biotehnoloogia jõuab arhitektuuri ja linnaehitusse ning kui jäätmed või saaste võivad osutuda uutmoodi linliku morfoloogia "toitjaks" tänu hübriidsetele bio-arhitektuuri prototüüpidele.

Kuraatorivõistluse žürii leidis, et peakuraator Claudia Pasquero pakutud teema on inspireeriv ja tulevikkuvaatav, pakkudes põnevaid ja rahvusvaheliselt aktuaalseid erialaseid puutepunkte nii Tallinna kui ka Eestiga laiemalt.

Kuraatorivõistluse žüriisse kuulusid Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Aet Ader, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari, TAB 2015 kuraator Sille Pihlak, TABi idee autor ja TAB 2011 kuraator Villem Tomiste ning Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg.

Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatav TAB on alates 2011. aastast toimunud rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii valdkonna tippudele, alles arhitektuurivaldkonnas tegutsemist alustavatele noortele professionaalidele kui arhitektuurihuvilistele.

Toimetaja: Jaanika Valk



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.