Soome-ugri rahvaste maailmakongressile kogunesid 24 rahva esindajad ({{commentsTotal}})

{{1465987263000 | amCalendar}}

15.-17. juunini toimub Lahtis VII soome-ugri rahvaste maailmakongress "Soome-ugri rahvad: kestliku arengu poole".

Sibeliuse kontserdimajas toimuva kongressi avas täna Soome president ja kongressi patroon Sauli Niinistö. Eestit esindavad kongressil president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Indrek Saar ning MTÜ Fenno-Ugria delegaadid ja vaatlejad.

Muidu pehmete sõnavõttude kõrval rõhutas president Ilves suurt vajadust kaitsta Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siberi naftaväljade põlisrahvaste kannatustest punane lumi, mis pani juba 30 aastat tagasi muret tundma, ei saa olla 21. sajandi normaalsus, millega vaikides ja ükskõikselt leppida. Kellegi majanduslik kasu ei või üles kaaluda keelte ja kultuuride kadumist, sest nii hävib osa meist kõigist," kõneles president.

Venemaa asekultuuriminister Aleksandr Žuravski sekundeeris sellele aga omapoolse kriitikaga nii Euroopa kui ka Eesti suunal ning rõhutas Venemaa pühendumist põlisrahvaste heaolule.

"Miks Venemaa pöörab nendele küsimustele nii palju tähelepanu? Mitte sellepärast, et meil oleks halvem kui meie naabritel. Ei. Kultuuri- ja rahvusküsimustes on meil olukord parem kui enamikus maailma maades," ütles ta.

Kongressi eesmärk on kaitsta ja arendada soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd, käsitleda ja otsida lahendusi aktuaalsetele probleeme.

Kongressil arutletakse soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride järjepidevuse, soome-ugri inforuumi arenguperspektiivide, kodanikuühiskonna ja võimu suhete, majanduse ja keskkonna ning demograafiliste protsesside teemadel. Maailmakongressi ajal toimub ka soome-ugri rahvaste kultuuriprogramm Lahti linnaväljakul.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on soome-ugri rahvastest vaid kolmel - ungarlastel, soomlastel ja eestlastel - oma riik.

"Maailmakongressile tulevad kokku kõigi 24 soome-ugri rahva esindajad, seega esindatakse juba 25 miljonit inimest. See on väikeste keelte ja kultuuride võimalus oma sõnum ühisel häälel paremini maailma viia. Väikestel keeltel ja kultuuridel on suur väärtus, ja mis peamine – eluõigus," sõnas Saar.

Täna õhtul esines kultuuriminister sõnavõtuga Lahti Sibeliuse kontserdimajas toimuval vastuvõtul, lisaks kohtub Indrek Saar maailmakongressil Soome kultuuriminister Sanni Grahn-Laasoneniga, et arutada Eesti-Soome kahepoolset kultuurikoostööd.

Kongress lõpeb Eesti kultuuriprogrammiga, millega antakse iga nelja aasta tagant toimuva kongressi korraldamise järg edasi Eestile. Kultuuriprogrammis on avatud Eesti Rahva Muuseumi rändnäitus "Soome-ugri ja samojeedi rahvad" ning toimub Jaak Prozese raamatu "Kas Putin on vepslane?" soomekeelse tõlke esitlus.

Esitusele tuleb Fenno-Ugria sihtasutuse 2015. aastal Mart Siimerilt tellitud mari lüürilisel rahvaviisil põhinev kammermuusikateos "Tale vüd goch" ("Üle võimsa vee"). Teose kannab ette nüüdismuusikaansambel Reval Ensemble. Eesti kultuuriprogrammi maailmakonverentsil toetavad MTÜ Fenno-Ungria, Tuglase selts, Eesti Instituudi Soome esindus, Helsingi Eesti Suursaatkond, Eesti Rahva Muuseum ja kultuuriministeerium.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress on soome-ugri ja samojeedi rahvaste sõltumatu esindusfoorum, mis toetub oma tegevuses maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile. Esimene soome-ugri kongress toimus 1992. aastal Sõktõvkaris. Kongress toimub iga nelja aasta tagant vaheldumisi Ungaris, Soomes, Eestis ja Venemaal.

Toimetaja: Kaspar Viilup, Merili Nael



Antti-Jussi Annila "Igitee"

ERR.ee video: kohtumine "Igitee" tegijatega

12. detsembril toimus kinos Sõprus AJ Annila linateose "Igitee" erilinastus, kus olid kohal filmi produtsent Kristian Taska ja kunstnik Kalju Kivi. ERR kultuuriportaal kandis üle erilinastusele järgneva vestluse.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: