Soome-ugri rahvaste maailmakongressile kogunesid 24 rahva esindajad ({{commentsTotal}})

{{1465987263000 | amCalendar}}

15.-17. juunini toimub Lahtis VII soome-ugri rahvaste maailmakongress "Soome-ugri rahvad: kestliku arengu poole".

Sibeliuse kontserdimajas toimuva kongressi avas täna Soome president ja kongressi patroon Sauli Niinistö. Eestit esindavad kongressil president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Indrek Saar ning MTÜ Fenno-Ugria delegaadid ja vaatlejad.

Muidu pehmete sõnavõttude kõrval rõhutas president Ilves suurt vajadust kaitsta Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siberi naftaväljade põlisrahvaste kannatustest punane lumi, mis pani juba 30 aastat tagasi muret tundma, ei saa olla 21. sajandi normaalsus, millega vaikides ja ükskõikselt leppida. Kellegi majanduslik kasu ei või üles kaaluda keelte ja kultuuride kadumist, sest nii hävib osa meist kõigist," kõneles president.

Venemaa asekultuuriminister Aleksandr Žuravski sekundeeris sellele aga omapoolse kriitikaga nii Euroopa kui ka Eesti suunal ning rõhutas Venemaa pühendumist põlisrahvaste heaolule.

"Miks Venemaa pöörab nendele küsimustele nii palju tähelepanu? Mitte sellepärast, et meil oleks halvem kui meie naabritel. Ei. Kultuuri- ja rahvusküsimustes on meil olukord parem kui enamikus maailma maades," ütles ta.

Kongressi eesmärk on kaitsta ja arendada soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd, käsitleda ja otsida lahendusi aktuaalsetele probleeme.

Kongressil arutletakse soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride järjepidevuse, soome-ugri inforuumi arenguperspektiivide, kodanikuühiskonna ja võimu suhete, majanduse ja keskkonna ning demograafiliste protsesside teemadel. Maailmakongressi ajal toimub ka soome-ugri rahvaste kultuuriprogramm Lahti linnaväljakul.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on soome-ugri rahvastest vaid kolmel - ungarlastel, soomlastel ja eestlastel - oma riik.

"Maailmakongressile tulevad kokku kõigi 24 soome-ugri rahva esindajad, seega esindatakse juba 25 miljonit inimest. See on väikeste keelte ja kultuuride võimalus oma sõnum ühisel häälel paremini maailma viia. Väikestel keeltel ja kultuuridel on suur väärtus, ja mis peamine – eluõigus," sõnas Saar.

Täna õhtul esines kultuuriminister sõnavõtuga Lahti Sibeliuse kontserdimajas toimuval vastuvõtul, lisaks kohtub Indrek Saar maailmakongressil Soome kultuuriminister Sanni Grahn-Laasoneniga, et arutada Eesti-Soome kahepoolset kultuurikoostööd.

Kongress lõpeb Eesti kultuuriprogrammiga, millega antakse iga nelja aasta tagant toimuva kongressi korraldamise järg edasi Eestile. Kultuuriprogrammis on avatud Eesti Rahva Muuseumi rändnäitus "Soome-ugri ja samojeedi rahvad" ning toimub Jaak Prozese raamatu "Kas Putin on vepslane?" soomekeelse tõlke esitlus.

Esitusele tuleb Fenno-Ugria sihtasutuse 2015. aastal Mart Siimerilt tellitud mari lüürilisel rahvaviisil põhinev kammermuusikateos "Tale vüd goch" ("Üle võimsa vee"). Teose kannab ette nüüdismuusikaansambel Reval Ensemble. Eesti kultuuriprogrammi maailmakonverentsil toetavad MTÜ Fenno-Ungria, Tuglase selts, Eesti Instituudi Soome esindus, Helsingi Eesti Suursaatkond, Eesti Rahva Muuseum ja kultuuriministeerium.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress on soome-ugri ja samojeedi rahvaste sõltumatu esindusfoorum, mis toetub oma tegevuses maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile. Esimene soome-ugri kongress toimus 1992. aastal Sõktõvkaris. Kongress toimub iga nelja aasta tagant vaheldumisi Ungaris, Soomes, Eestis ja Venemaal.

Toimetaja: Kaspar Viilup, Merili Nael



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: