Sõjamuuseum avas külma sõja teemalise püsinäituse ({{commentsTotal}})

Viimsis Laidoneri mõisas tegutsev sõjamuuseum avas külma sõja teemalise püsinäituse, mis on esimene samm kogu ekspositsiooni uuendamisel.

Sõjamuuseumi väljapanek käsitleb külma sõda kui tulise Teise maailmasõja jätku, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Näitus on üles ehitatud põhiosas inimeste elulugudele, kui meil siin laua taga istuvad kolm meest 1944. aastal Emajõe ääres. Need on kolm koolivenda, kes on 1938. aastal lõpetanud sõjakooli. Saatus on neid viinud erinevatesse armeedesse - laskurkorpus, Soome armee ja Waffen-SS," rääkis sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

"Hoolimata sellest, et nad kannavad kolme erineva armee vormi, on tegemist koolivendadega, kes sellest hoolimata võivad kokku saada, võtta pitsi viina, arutada sellest, mis juhtus sõjas ja mõelda sellest, mis saab edasi," lisas ta.

Mis sai edasi, näeb juba järgmises saalis. Waffen-SSi mees sattus ameeriklaste vahikompaniisse, kes valvas vange Nürnbergis. Soomepoisist sai metsavend, kes elas punkris ja kohtus metsas salaja oma kooliõpetajast pruudiga. Korpusemees pandi kolhoosiesimeheks ja anti kasutada Ameerika Lend-Lease Willys.

Külma sõja näitus on esimene samm kogu ekspositsiooni uuendamisel, mis peab saama valmis 2018. aasta vabariigi aastapäevaks.

Tulevikus loodab aga sõjamuuseum kolida uutesse ruumidesse, näiteks endisesse Patarei merekindlusesse.

"Et olla täiemõõtmeline sõjamuuseum, kus saaks eksponeerida ka rasketehnikat ja oleks ka korralikud fondihoidlad, siis peame vaatama ja ka vähemasti unistama uuest asukohast. Me oleme rääkinud ka Patarei merekindlusest, aga esimene ülesanne on see, et päästa Patarei merekindlus hävimisest," rääkis Lill.

Kui tõenäoline Patarei sõjamuuseumi käsutusse saamine olla võiks, Lill ennustada siiski ei julge.

Toimetaja: Merili Nael



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: