NO99 näitlejate avalik kiri: kas nüüd piisab? ({{commentsTotal}})

Teater NO99 juht Tiit Ojasoo teatas täna oma taandumisest. Me mõistame seda otsust. Kuid me oleme teravalt vastu mitmele põhjusele, mis selle otsuseni viisid.

Me oleme kuulnud viimase nädala jooksul palju kuulujutte. Tiit olevat löönud ühte trupi liiget. Tiit olevat löönud tehnikut − mõnedes juttudes on selleks tehnikuks valgustaja, mõnes keegi muusik. Räägitakse veel, et Tiit olevat sundinud proovi käigus noore näitleja endaga vahekorda astuma. Homne "Kroonika" esineb väitega, et Tiit ründab kividega isegi rahulikult jalutavaid koeri. Me tunneme Tiitu. Mõned meie seast on temaga teinud koostööd üksteist aastat. Mõned kaheksa. Väga paljud kuus aastat. Üks näitleja 16 aastat. Me teame Tiitu tema vooruste ja pahedega. Me oleme temaga kokku puutunud erakordselt pingelistes ning kirglikes loomingulistes olukordades. Me teame teda väga hästi. Ja me teame, et Tiit ei ole meist mitte kedagi mitte kunagi füüsiliselt rünnanud. See oleks võimatu. Me ei töötaks selles teatris.

Tiit tegi vea. Ränga vea. Me mõistame igasuguse vägivalla tingimusteta hukka. Punkt. Siin ei ole ühtegi "aga". Tiidu teost kuuldes olime me sama šokeeritud kui kõik teised. Mis siis, et see oli lähisuhtevägivald eraelulistel põhjustel. See ei muuda midagi. Ta on palunud vabandust kannatanu, avalikkuse, nõukogu, kogu teatri ees. Tiit on palunud ka meie käest vabandust. Ta on saanud karistada riigi, nõukogu ja avalikkuse käest. See märk jääb teda saatma kogu elu. Kuid sellest ei ole piisanud.

Viimastel päevadel on ühiskonnas alanud moraalne debatt. See ei ole olnud moraalne hukkamõist, vaid debatt. On neid, kes ütlevad, et Tiidu karistus ei ole olnud piisav ning tema ametissejäämine saadab ühiskonnale vale signaali. Nad on nõudnud Tiidu vallandamist. Ja on neid, kes ütlevad, et karistus on olnud enam kui piisav. "Jah, ma olen sellega nõus," ütles üks poliitik meile. "Aga kuidas seda kommunikeerida?"

Jah, kommunikatsioon. Kogu debatt on olnud küsimus kommunikatsioonist. Selles, kes mida kus ütles. Debatti on toodud väljend "moraalimajakas" ja inimesed tunnevad, et nende moraalseid ootuseid ning projitseerimisi on petetud. Kuid moraalil ei ole majakat. Me ei tea ühtegi. Me oleme ka enda kohta korduvalt öelnud, et me ei ole majakad. Kuid me oleme alati uskunud, et lisaks karistamisele suudab ühiskond ka andestada.

Tuleb välja, et ei suuda. Avaliku elu tegelane ei saa teist võimalust. Tal ei ole selleks õigust. Me leiame, et kunstnik ei ole eriline inimene. Tal ei ole õigust olla vägivaldne. Ta on nagu kõik teisedki, aga see tähendab, et nagu kõik teisedki võiks ka temal olla võimalus andeks saada ja oma tegude tagajärgedega avalikkuse silme all tegeleda.

Viimane nädal on meile palju õpetanud Eesti poliitikast. Me arvasime, et teame sellest juba päris palju, aga ei teadnud piisavalt. Nõukogu, mis on sõltumatu, ei saa enam olla sõltumatu. Teater NO99, mis on iseseisev loominguline kollektiiv, ei ole iseseisev. Otsused tehakse poliitilistes koridorides. Surve, mis viis Tiidu taandumiseni, oli poliitiline surve. Me ei oleta. Me teame. Mõned on nimetanud seda kättemaksuks. Me ei vaidle neile vastu. Me mõistame mitme poliitiku siirast kodanikumuret, kuid samas peame paljude poliitikute käitumist silmakirjalikuks, oportunistlikuks ja julmaks. Me oleme poliitikuid kritiseerinud nende vigade eest ja oleme valmis, et ka meid kritiseeritakse meie vigade eest. Kuid mitmete poliitikute mõnulemine, silmakirjalik suhtumine lähisuhtevägivalda ja omakorda moraalimajakaks (keda ei ole olemas) asumine on eemaletõukav.

Ajakirjanduse ülesanne on käsitleda ühiskonnale olulisi teemasid. See siin oli oluline teema. Kuid isegi hea eesmärk ei õigusta eksimisi tähtsates faktides, mis mõjutavad oluliselt emotsionaalset üldpilti. Ajakirjandus ei ole teater: kunstilised liialdused, dramaatilised paisutused, ekspressiivsed pursked ei ole nende rida. Ajakirjanduse ja poliitikute vastastikune seljapesu jätab vastastikusel kokkuleppel alati teatud kohad mustaks ja teatud kohad nühib vereni välja. See ei ole moraalne absoluut, mida möödunud nädalal kehtestati. See oli moraali suhtelisus.

Meie, Teater NO99 näitlejad, ei poolda mitte mingil juhul vägivalda. Me oleme vastu isikuvastasele vägivallale, aga me oleme vastu ka poliitilis-ühiskondlikule vägivallale üksikisiku vastu. Te läksite liiale. Jah, kunagi alguses te seisite moraali ja kõigi ohvrite eest. Te seisite nõrgemate kaitsel. Aga ühel hetkel te ei suutnud enam lõpetada. Ühel hetkel teie jaoks enam ei piisanud riigi ja ühiskonna karistustest. Te tahtsite veel. Te tahtsite maksimaalset kättemaksu teo eest, mille eest on vabandatud ja vastutus võetud ja mis on lõpetatud vastavalt kannatanuga sõlmitud kokkuleppele. Te tahtsite ohvrit.

Tänasel päeval oleme me ennekõike kurvad. Me oleme kurvad ja vihased, et üks noor naisterahvas kannatas vägivalla käes. Me oleme kurvad ja vihased, et selle taga oli meie kolleeg. Ja me oleme kurvad silmakirjalikkuse pärast. Selle pärast, et on olemas karistuse mõiste, kuid mitte andestuse. Et on olemas nime poolest sõltumatud nõukogud ja iseseisvad kunstirühmitused, kuid tegelikult kontrollitakse neid poliitikute poolt. Poliitiline surve on muutnud sõltumatud nõukogud marionettideks. Et me oleme riik, kus inimesed teevad ränkasid vigu, kuid neile ei anta võimalust ennast ühiskonna silmis parandada. Meil on tunne, et Eesti kaotas täna mitte ainult Teater NO99 kunstilise juhi. Mis seal ikka. See on tõesti vaid üks teater ja selle kunstiline juht. Aga meil on tunne, et Eesti kaotas täna veel midagi olulist.

Kas nüüd piisab?

Rasmus Kaljujärv
Eva Koldits
Rea Lest
Jörgen Liik
Helena Pruuli
Gert Raudsep
Jarmo Reha
Simeoni Sundja
Ragnar Uustal
Marika Vaarik

Toimetaja: Kaspar Viilup



9. mai rongkäik9. mai rongkäik
Anders Härm: traditsioon & trauma – Aasta ema & 9. mai juhtumid

Siiri Oviiri “Aasta ema skandaalist” on nüüd juba mõnevõrra aega mööda läinud, mistõttu saab sellele nüüd ehk veidi rahulikumalt tagasi vaadata. Kuigi ka 9. maist saab varsti juba kaks nädalat, käivad vaidlused sel teemal jätkuvalt edasi. Järgnevas lühiessees huvitab mind nende kahe juhtumi näitel küsimused traditsioonist ja traumast nii personaalsetes kui ka kollektiivsetes subjekti-positsioonides ning eelkõige see, mida nendega peale hakata.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk