NO99 näitlejate avalik kiri: kas nüüd piisab? ({{commentsTotal}})

Teater NO99 juht Tiit Ojasoo teatas täna oma taandumisest. Me mõistame seda otsust. Kuid me oleme teravalt vastu mitmele põhjusele, mis selle otsuseni viisid.

Me oleme kuulnud viimase nädala jooksul palju kuulujutte. Tiit olevat löönud ühte trupi liiget. Tiit olevat löönud tehnikut − mõnedes juttudes on selleks tehnikuks valgustaja, mõnes keegi muusik. Räägitakse veel, et Tiit olevat sundinud proovi käigus noore näitleja endaga vahekorda astuma. Homne "Kroonika" esineb väitega, et Tiit ründab kividega isegi rahulikult jalutavaid koeri. Me tunneme Tiitu. Mõned meie seast on temaga teinud koostööd üksteist aastat. Mõned kaheksa. Väga paljud kuus aastat. Üks näitleja 16 aastat. Me teame Tiitu tema vooruste ja pahedega. Me oleme temaga kokku puutunud erakordselt pingelistes ning kirglikes loomingulistes olukordades. Me teame teda väga hästi. Ja me teame, et Tiit ei ole meist mitte kedagi mitte kunagi füüsiliselt rünnanud. See oleks võimatu. Me ei töötaks selles teatris.

Tiit tegi vea. Ränga vea. Me mõistame igasuguse vägivalla tingimusteta hukka. Punkt. Siin ei ole ühtegi "aga". Tiidu teost kuuldes olime me sama šokeeritud kui kõik teised. Mis siis, et see oli lähisuhtevägivald eraelulistel põhjustel. See ei muuda midagi. Ta on palunud vabandust kannatanu, avalikkuse, nõukogu, kogu teatri ees. Tiit on palunud ka meie käest vabandust. Ta on saanud karistada riigi, nõukogu ja avalikkuse käest. See märk jääb teda saatma kogu elu. Kuid sellest ei ole piisanud.

Viimastel päevadel on ühiskonnas alanud moraalne debatt. See ei ole olnud moraalne hukkamõist, vaid debatt. On neid, kes ütlevad, et Tiidu karistus ei ole olnud piisav ning tema ametissejäämine saadab ühiskonnale vale signaali. Nad on nõudnud Tiidu vallandamist. Ja on neid, kes ütlevad, et karistus on olnud enam kui piisav. "Jah, ma olen sellega nõus," ütles üks poliitik meile. "Aga kuidas seda kommunikeerida?"

Jah, kommunikatsioon. Kogu debatt on olnud küsimus kommunikatsioonist. Selles, kes mida kus ütles. Debatti on toodud väljend "moraalimajakas" ja inimesed tunnevad, et nende moraalseid ootuseid ning projitseerimisi on petetud. Kuid moraalil ei ole majakat. Me ei tea ühtegi. Me oleme ka enda kohta korduvalt öelnud, et me ei ole majakad. Kuid me oleme alati uskunud, et lisaks karistamisele suudab ühiskond ka andestada.

Tuleb välja, et ei suuda. Avaliku elu tegelane ei saa teist võimalust. Tal ei ole selleks õigust. Me leiame, et kunstnik ei ole eriline inimene. Tal ei ole õigust olla vägivaldne. Ta on nagu kõik teisedki, aga see tähendab, et nagu kõik teisedki võiks ka temal olla võimalus andeks saada ja oma tegude tagajärgedega avalikkuse silme all tegeleda.

Viimane nädal on meile palju õpetanud Eesti poliitikast. Me arvasime, et teame sellest juba päris palju, aga ei teadnud piisavalt. Nõukogu, mis on sõltumatu, ei saa enam olla sõltumatu. Teater NO99, mis on iseseisev loominguline kollektiiv, ei ole iseseisev. Otsused tehakse poliitilistes koridorides. Surve, mis viis Tiidu taandumiseni, oli poliitiline surve. Me ei oleta. Me teame. Mõned on nimetanud seda kättemaksuks. Me ei vaidle neile vastu. Me mõistame mitme poliitiku siirast kodanikumuret, kuid samas peame paljude poliitikute käitumist silmakirjalikuks, oportunistlikuks ja julmaks. Me oleme poliitikuid kritiseerinud nende vigade eest ja oleme valmis, et ka meid kritiseeritakse meie vigade eest. Kuid mitmete poliitikute mõnulemine, silmakirjalik suhtumine lähisuhtevägivalda ja omakorda moraalimajakaks (keda ei ole olemas) asumine on eemaletõukav.

Ajakirjanduse ülesanne on käsitleda ühiskonnale olulisi teemasid. See siin oli oluline teema. Kuid isegi hea eesmärk ei õigusta eksimisi tähtsates faktides, mis mõjutavad oluliselt emotsionaalset üldpilti. Ajakirjandus ei ole teater: kunstilised liialdused, dramaatilised paisutused, ekspressiivsed pursked ei ole nende rida. Ajakirjanduse ja poliitikute vastastikune seljapesu jätab vastastikusel kokkuleppel alati teatud kohad mustaks ja teatud kohad nühib vereni välja. See ei ole moraalne absoluut, mida möödunud nädalal kehtestati. See oli moraali suhtelisus.

Meie, Teater NO99 näitlejad, ei poolda mitte mingil juhul vägivalda. Me oleme vastu isikuvastasele vägivallale, aga me oleme vastu ka poliitilis-ühiskondlikule vägivallale üksikisiku vastu. Te läksite liiale. Jah, kunagi alguses te seisite moraali ja kõigi ohvrite eest. Te seisite nõrgemate kaitsel. Aga ühel hetkel te ei suutnud enam lõpetada. Ühel hetkel teie jaoks enam ei piisanud riigi ja ühiskonna karistustest. Te tahtsite veel. Te tahtsite maksimaalset kättemaksu teo eest, mille eest on vabandatud ja vastutus võetud ja mis on lõpetatud vastavalt kannatanuga sõlmitud kokkuleppele. Te tahtsite ohvrit.

Tänasel päeval oleme me ennekõike kurvad. Me oleme kurvad ja vihased, et üks noor naisterahvas kannatas vägivalla käes. Me oleme kurvad ja vihased, et selle taga oli meie kolleeg. Ja me oleme kurvad silmakirjalikkuse pärast. Selle pärast, et on olemas karistuse mõiste, kuid mitte andestuse. Et on olemas nime poolest sõltumatud nõukogud ja iseseisvad kunstirühmitused, kuid tegelikult kontrollitakse neid poliitikute poolt. Poliitiline surve on muutnud sõltumatud nõukogud marionettideks. Et me oleme riik, kus inimesed teevad ränkasid vigu, kuid neile ei anta võimalust ennast ühiskonna silmis parandada. Meil on tunne, et Eesti kaotas täna mitte ainult Teater NO99 kunstilise juhi. Mis seal ikka. See on tõesti vaid üks teater ja selle kunstiline juht. Aga meil on tunne, et Eesti kaotas täna veel midagi olulist.

Kas nüüd piisab?

Rasmus Kaljujärv
Eva Koldits
Rea Lest
Jörgen Liik
Helena Pruuli
Gert Raudsep
Jarmo Reha
Simeoni Sundja
Ragnar Uustal
Marika Vaarik

Toimetaja: Kaspar Viilup



Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.
Evald Okase muuseumis saab poppi ja glämmi

Evald Okase muusemi galeriis avatakse 27. juunil kell 17 Ivar Kaasiku ja Andro Kööbi maalinäitus "Pop & glam", kuraatoriks Harry Liivrand.

Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Katarina Tomps
Teatraalne kaamera. Katarina Tomps, "Don Quijote"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Kadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.