Väliseesti koorielu ja laulupidude hing Roman Toi saab 100-aastaseks ({{commentsTotal}})

Laupäeval tähistab Torontos oma 100. sünnipäeva koorijuht, helilooja, muusik ja pedagoog Roman Toi.

Viljandimaal üles kasvanud Roman Toi on väliseesti koorielu ja laulupidude hing. Ta lahkus Eestist 1944. aastal Saksamaale ja edasi Kanadasse, kus on hoidnud elus Eesti mõtet tänase päevani, vahendas "Aktuaalne kaamera"

Eesti teatri- ja muusikamuuseum ning väliseestimMuuseumTorontos ühendasid sel puhul jõud ja avasid kahes linnas korraga näituse, mis tutvustab säravamaid ja inspireerivamaid hetki Roman Toi pikast eluteest.

Näitus on teatri- ja muusikamuuseumis avatud esmaspäevani ning seejärel kolib see Roman Toi lapsepõlve kodulinna Viljandisse, Vanasse Veetorni.

"Oli sellist odüsseuslikku rändamist, kuidas ta rändas Saksamaale ja edasi Kanadasse. Ta on tõesti nii palju jõudnud, et seda 100 aastat ei ole võimalik kokku võtta ühe näitusega. Me üritasime püüda selliseid killukesi, mis oleksid huvitavad ja säravad ja inspireerivad, et moodustuks vitraaž. Eelkõige me üritame tutvustada Roman Toid eestlastele, kes teda veel ei tunne, ja kes tunnevad saavad siis ära tunda ja meelde tuletada ja lihtsalt inimestele inspireerumiseks, sest minu meelest ta on suurepärane inspiratsiooniallikas lihtsalt," rääkis näituse kuraator Mihkel Roolaid.

Laupäeva hommikul näitab ETV intervjuud Roman Toiga 2014. aasta laulupeol "Aja Puudutus. Puudutuse aeg", mille aukülaline ta oli. Sellele järgneb dokumentaalfilm "Audirigent", mis näitab eestluse ja koorilaululiikumise vedajat Roman Toid 1990. aasta üldlaulupeo päevilt.

Toimetaja: Merili Nael



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: