Haapsalu muuseumid avasid meresõiduhooaja ({{commentsTotal}})

Haapsalu muuseumid avasid täna oma meresõiduhooaja ja Tagalahel tegid sel puhul lõbusõite Eesti mõistes ainulaadne aurupaat Kallis Mari ja Ruhnu jaala.

Küttepuukoorem paadikail pole midagi omapärast, sest just puuküttel künnab laineid aurupaat Kallis Mari, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aurupaat, mis on olnud pool sajandit tegevuses, sõidab küttepuudega ja ainuüksi juba mootor laevas sees on vaatamisväärsus," ütles SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn.

Tänane reis oli esimene, mille Kallis Mari peale hooldusremonti tegi. Selgus, et katlale on rammu lisandunud ja paat liugleb üle lainete libedamalt kui mullu, kapten sai hoogsalt rooliratast keerata ja sõit mööda Haapsalu rannikut möödus märkamatult kiiresti.

Aga Kallis Mari ei olnud tänase päeva ainus staar. Koostöös Rannarootsi muuseumiga oli välja toodud ka Ruhnu jaala.

"Näoga mere poole. Tegelikult merekultuuriaastal me tahame ju väärtustada oma ainulaadseid aluseid ja ma arvan, et selline koostöö kindlasti on väga edasiviiv," ütles Anton Pärn.

Kui jätta kõrvale laevas olevad päästevestid, siis just nii nägi välja 19. sajandi lõpul sadamasse saabunud hülgeküttide alus. Jaalasid kasutati Eestis Esimese maailmasõja alguseni. Seda aga ühe erandiga.

"Ruhnlased kasutasid seda laevatüüpi kõige kauem ja Ruhnus säilis jaala paaditüüp kuni 1930. aastate alguseni," rääkis Rannarootsi muuseumi kuraator Jorma Friberg.

Muuseumide merehooaja avamisest said aga osa ka kõige väiksemad, kes veel merele minna ei soovinud. Nendele tutvustas Rannarootsi muuseumi parklas oma tegemisi päästeamet.

Toimetaja: Merili Nael



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: