Soome-ugri kongressile tekkis protestiv konkurent - avatud kongress ({{commentsTotal}})

Lõppeval nädalal toimus Lahtis soome-ugri maailmakongess, millest aga paljud soome-ugri rahvaste esindajad Venemaa poliitika tõttu osa võtta ei saanud. Et soomeugrilaste hääl rohkem kuuldav oleks, korraldati paralleelne, avatud soome-ugri kongress.

Alternatiivses rokk-klubis Torvio toimunud avatud kongressi võis tõlgendada ka kui protesti maailmakongressi vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks heitis avatud soome-ugri kongressi kaaskorraldaja Oliver Loode maailmakongresside süsteemile ette, et need mitte ei ühenda soome-ugri rahvaid, vaid tekitavad konflikte, pingeid ning ebaõiglust.

"Väga paljud soome-ugri aktivistid, kellel polegi võimalust pääseda rahva delegatsiooni, nad on väga pettunud," märkis Loode.

Aga et kõrvalejäänute hääl siiski kostuda saaks, läks osa neist ise kohale või võttis kongressiga ühendust Skype teel. Näiteks vesteldi Mordvas elava soome-ugri aktivistiga, kes rääkis kodumaa keelepoliitikast ja sellest, kuidas venekeelne elanikkond ei toeta mokša keelset haridust koolides.

Loode sõnul on taolisi teemasid kongressil palju, lisaks maailmakongressi süsteemi kriitikale on kõneldud ka vadja keele taaselustamisest. "Peamine mõte oli siin see, et tekitada selline vaba õhkkond, kus kedagi ei piirata, kus ühegi riigi karvane käsi ei otsusta, kes võib siia tulla ja kes mitte," märkis ta.

Avatud kongressi korraldamise mõte oli juhtida ka soome-ugri kongressi toimumist toetavate riikide ehk Soome, Eesti ja Ungari tähelepanu sellele, kas praegust kognressi sellisel kujul tasub toetada.

"Kas sellisel kujul on maailmakongressid vajalikud? Kas nad täidavad neid eesmärke, mis maailmakongressid iseendale on seadnud? Kas lõpp-kokkuvõttes on soome-ugri rahvastele sellest rohkem kasu või kahju?" esitas Loode mitmeid maailmakongressi saatusele suunatud küsimus.

Avatud kongressi raames toimus ka kultuuriporgramm.

Järgmine suur soome-ugri rahvaste maailmakongress on aga juba nelja aasta pärast Eestis. 

Maailmakongress algas sel aastal Lahtis Sibeliuse kontserdimajas Eesti, Soome ja Ungari presidentide kõnedega. Kongressi peateema oli kestlikkus, arutleti keelte ja kultuuride kadumise üle.
Eestist sõitis kongressile 20-liikmeline delegatsioon, vaatlejad ja kõrged riigiesindajad, sealhulgas president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Indrek Saar.

VII maailmakongressil oli aga selgelt näha ja tunda Venemaa tugevat sekkumist. Venemaa poliitika kohaselt vähendati sel kongressil oluliselt delegaatie arvu, mis tähendab, et 288 asemel tuli neid kohale 174. Et aga kongressist ikkagi osa võtta, tuli kohale erakordselt palju, lausa 370 vaatlejat. See on aga tekitanud Venemaa julgeolekuteenistusel küsimusi, mis ilmselt viib mitmed vaatlejad kodumaale naastes FSB vaibale.

Fenno-Ugria kodulehel kirjutati aga kongressi eel nii: "Eesti delegatsiooni juht Tõnu Seilenthal on algava kongressi kohta öelnud järgmist: „Enne VII kongressi on mitmedki seadnud kahtluse alla selle tulemuslikkuse ja isegi vajalikkuse. On küsitud, mis kasu on õilsaist deklaratsioonidest, kui soome-ugri rahvaste tegelik olukord sellest ei parane.
Arvan, et eestlastel ja setodel on mõndagi rääkida, kuidas kongressi peateemaks olev kestlik areng on loodav püsiva igapäevase tööga, tihti trotsides ühiskondlikke olusid. Meid kohustab ka see, et nelja aasta pärast koguneb VIII kongress Tartus. Meil on võimalik juba Lahtis näidata, kuidas on võimalik pidada konstruktiivset dialoogi ka erineval arvamusel olevatega.“

Toimetaja: Greete Palmiste



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.