Soome-ugri kongressile tekkis protestiv konkurent - avatud kongress ({{commentsTotal}})

Lõppeval nädalal toimus Lahtis soome-ugri maailmakongess, millest aga paljud soome-ugri rahvaste esindajad Venemaa poliitika tõttu osa võtta ei saanud. Et soomeugrilaste hääl rohkem kuuldav oleks, korraldati paralleelne, avatud soome-ugri kongress.

Alternatiivses rokk-klubis Torvio toimunud avatud kongressi võis tõlgendada ka kui protesti maailmakongressi vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks heitis avatud soome-ugri kongressi kaaskorraldaja Oliver Loode maailmakongresside süsteemile ette, et need mitte ei ühenda soome-ugri rahvaid, vaid tekitavad konflikte, pingeid ning ebaõiglust.

"Väga paljud soome-ugri aktivistid, kellel polegi võimalust pääseda rahva delegatsiooni, nad on väga pettunud," märkis Loode.

Aga et kõrvalejäänute hääl siiski kostuda saaks, läks osa neist ise kohale või võttis kongressiga ühendust Skype teel. Näiteks vesteldi Mordvas elava soome-ugri aktivistiga, kes rääkis kodumaa keelepoliitikast ja sellest, kuidas venekeelne elanikkond ei toeta mokša keelset haridust koolides.

Loode sõnul on taolisi teemasid kongressil palju, lisaks maailmakongressi süsteemi kriitikale on kõneldud ka vadja keele taaselustamisest. "Peamine mõte oli siin see, et tekitada selline vaba õhkkond, kus kedagi ei piirata, kus ühegi riigi karvane käsi ei otsusta, kes võib siia tulla ja kes mitte," märkis ta.

Avatud kongressi korraldamise mõte oli juhtida ka soome-ugri kongressi toimumist toetavate riikide ehk Soome, Eesti ja Ungari tähelepanu sellele, kas praegust kognressi sellisel kujul tasub toetada.

"Kas sellisel kujul on maailmakongressid vajalikud? Kas nad täidavad neid eesmärke, mis maailmakongressid iseendale on seadnud? Kas lõpp-kokkuvõttes on soome-ugri rahvastele sellest rohkem kasu või kahju?" esitas Loode mitmeid maailmakongressi saatusele suunatud küsimus.

Avatud kongressi raames toimus ka kultuuriporgramm.

Järgmine suur soome-ugri rahvaste maailmakongress on aga juba nelja aasta pärast Eestis. 

Maailmakongress algas sel aastal Lahtis Sibeliuse kontserdimajas Eesti, Soome ja Ungari presidentide kõnedega. Kongressi peateema oli kestlikkus, arutleti keelte ja kultuuride kadumise üle.
Eestist sõitis kongressile 20-liikmeline delegatsioon, vaatlejad ja kõrged riigiesindajad, sealhulgas president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Indrek Saar.

VII maailmakongressil oli aga selgelt näha ja tunda Venemaa tugevat sekkumist. Venemaa poliitika kohaselt vähendati sel kongressil oluliselt delegaatie arvu, mis tähendab, et 288 asemel tuli neid kohale 174. Et aga kongressist ikkagi osa võtta, tuli kohale erakordselt palju, lausa 370 vaatlejat. See on aga tekitanud Venemaa julgeolekuteenistusel küsimusi, mis ilmselt viib mitmed vaatlejad kodumaale naastes FSB vaibale.

Fenno-Ugria kodulehel kirjutati aga kongressi eel nii: "Eesti delegatsiooni juht Tõnu Seilenthal on algava kongressi kohta öelnud järgmist: „Enne VII kongressi on mitmedki seadnud kahtluse alla selle tulemuslikkuse ja isegi vajalikkuse. On küsitud, mis kasu on õilsaist deklaratsioonidest, kui soome-ugri rahvaste tegelik olukord sellest ei parane.
Arvan, et eestlastel ja setodel on mõndagi rääkida, kuidas kongressi peateemaks olev kestlik areng on loodav püsiva igapäevase tööga, tihti trotsides ühiskondlikke olusid. Meid kohustab ka see, et nelja aasta pärast koguneb VIII kongress Tartus. Meil on võimalik juba Lahtis näidata, kuidas on võimalik pidada konstruktiivset dialoogi ka erineval arvamusel olevatega.“

Toimetaja: Greete Palmiste



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.