Soome-ugri kongressile tekkis protestiv konkurent - avatud kongress ({{commentsTotal}})

Lõppeval nädalal toimus Lahtis soome-ugri maailmakongess, millest aga paljud soome-ugri rahvaste esindajad Venemaa poliitika tõttu osa võtta ei saanud. Et soomeugrilaste hääl rohkem kuuldav oleks, korraldati paralleelne, avatud soome-ugri kongress.

Alternatiivses rokk-klubis Torvio toimunud avatud kongressi võis tõlgendada ka kui protesti maailmakongressi vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks heitis avatud soome-ugri kongressi kaaskorraldaja Oliver Loode maailmakongresside süsteemile ette, et need mitte ei ühenda soome-ugri rahvaid, vaid tekitavad konflikte, pingeid ning ebaõiglust.

"Väga paljud soome-ugri aktivistid, kellel polegi võimalust pääseda rahva delegatsiooni, nad on väga pettunud," märkis Loode.

Aga et kõrvalejäänute hääl siiski kostuda saaks, läks osa neist ise kohale või võttis kongressiga ühendust Skype teel. Näiteks vesteldi Mordvas elava soome-ugri aktivistiga, kes rääkis kodumaa keelepoliitikast ja sellest, kuidas venekeelne elanikkond ei toeta mokša keelset haridust koolides.

Loode sõnul on taolisi teemasid kongressil palju, lisaks maailmakongressi süsteemi kriitikale on kõneldud ka vadja keele taaselustamisest. "Peamine mõte oli siin see, et tekitada selline vaba õhkkond, kus kedagi ei piirata, kus ühegi riigi karvane käsi ei otsusta, kes võib siia tulla ja kes mitte," märkis ta.

Avatud kongressi korraldamise mõte oli juhtida ka soome-ugri kongressi toimumist toetavate riikide ehk Soome, Eesti ja Ungari tähelepanu sellele, kas praegust kognressi sellisel kujul tasub toetada.

"Kas sellisel kujul on maailmakongressid vajalikud? Kas nad täidavad neid eesmärke, mis maailmakongressid iseendale on seadnud? Kas lõpp-kokkuvõttes on soome-ugri rahvastele sellest rohkem kasu või kahju?" esitas Loode mitmeid maailmakongressi saatusele suunatud küsimus.

Avatud kongressi raames toimus ka kultuuriporgramm.

Järgmine suur soome-ugri rahvaste maailmakongress on aga juba nelja aasta pärast Eestis. 

Maailmakongress algas sel aastal Lahtis Sibeliuse kontserdimajas Eesti, Soome ja Ungari presidentide kõnedega. Kongressi peateema oli kestlikkus, arutleti keelte ja kultuuride kadumise üle.
Eestist sõitis kongressile 20-liikmeline delegatsioon, vaatlejad ja kõrged riigiesindajad, sealhulgas president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Indrek Saar.

VII maailmakongressil oli aga selgelt näha ja tunda Venemaa tugevat sekkumist. Venemaa poliitika kohaselt vähendati sel kongressil oluliselt delegaatie arvu, mis tähendab, et 288 asemel tuli neid kohale 174. Et aga kongressist ikkagi osa võtta, tuli kohale erakordselt palju, lausa 370 vaatlejat. See on aga tekitanud Venemaa julgeolekuteenistusel küsimusi, mis ilmselt viib mitmed vaatlejad kodumaale naastes FSB vaibale.

Fenno-Ugria kodulehel kirjutati aga kongressi eel nii: "Eesti delegatsiooni juht Tõnu Seilenthal on algava kongressi kohta öelnud järgmist: „Enne VII kongressi on mitmedki seadnud kahtluse alla selle tulemuslikkuse ja isegi vajalikkuse. On küsitud, mis kasu on õilsaist deklaratsioonidest, kui soome-ugri rahvaste tegelik olukord sellest ei parane.
Arvan, et eestlastel ja setodel on mõndagi rääkida, kuidas kongressi peateemaks olev kestlik areng on loodav püsiva igapäevase tööga, tihti trotsides ühiskondlikke olusid. Meid kohustab ka see, et nelja aasta pärast koguneb VIII kongress Tartus. Meil on võimalik juba Lahtis näidata, kuidas on võimalik pidada konstruktiivset dialoogi ka erineval arvamusel olevatega.“

Toimetaja: Greete Palmiste



Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.