Soome-ugri kongressile tekkis protestiv konkurent - avatud kongress ({{commentsTotal}})

Lõppeval nädalal toimus Lahtis soome-ugri maailmakongess, millest aga paljud soome-ugri rahvaste esindajad Venemaa poliitika tõttu osa võtta ei saanud. Et soomeugrilaste hääl rohkem kuuldav oleks, korraldati paralleelne, avatud soome-ugri kongress.

Alternatiivses rokk-klubis Torvio toimunud avatud kongressi võis tõlgendada ka kui protesti maailmakongressi vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks heitis avatud soome-ugri kongressi kaaskorraldaja Oliver Loode maailmakongresside süsteemile ette, et need mitte ei ühenda soome-ugri rahvaid, vaid tekitavad konflikte, pingeid ning ebaõiglust.

"Väga paljud soome-ugri aktivistid, kellel polegi võimalust pääseda rahva delegatsiooni, nad on väga pettunud," märkis Loode.

Aga et kõrvalejäänute hääl siiski kostuda saaks, läks osa neist ise kohale või võttis kongressiga ühendust Skype teel. Näiteks vesteldi Mordvas elava soome-ugri aktivistiga, kes rääkis kodumaa keelepoliitikast ja sellest, kuidas venekeelne elanikkond ei toeta mokša keelset haridust koolides.

Loode sõnul on taolisi teemasid kongressil palju, lisaks maailmakongressi süsteemi kriitikale on kõneldud ka vadja keele taaselustamisest. "Peamine mõte oli siin see, et tekitada selline vaba õhkkond, kus kedagi ei piirata, kus ühegi riigi karvane käsi ei otsusta, kes võib siia tulla ja kes mitte," märkis ta.

Avatud kongressi korraldamise mõte oli juhtida ka soome-ugri kongressi toimumist toetavate riikide ehk Soome, Eesti ja Ungari tähelepanu sellele, kas praegust kognressi sellisel kujul tasub toetada.

"Kas sellisel kujul on maailmakongressid vajalikud? Kas nad täidavad neid eesmärke, mis maailmakongressid iseendale on seadnud? Kas lõpp-kokkuvõttes on soome-ugri rahvastele sellest rohkem kasu või kahju?" esitas Loode mitmeid maailmakongressi saatusele suunatud küsimus.

Avatud kongressi raames toimus ka kultuuriporgramm.

Järgmine suur soome-ugri rahvaste maailmakongress on aga juba nelja aasta pärast Eestis. 

Maailmakongress algas sel aastal Lahtis Sibeliuse kontserdimajas Eesti, Soome ja Ungari presidentide kõnedega. Kongressi peateema oli kestlikkus, arutleti keelte ja kultuuride kadumise üle.
Eestist sõitis kongressile 20-liikmeline delegatsioon, vaatlejad ja kõrged riigiesindajad, sealhulgas president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Indrek Saar.

VII maailmakongressil oli aga selgelt näha ja tunda Venemaa tugevat sekkumist. Venemaa poliitika kohaselt vähendati sel kongressil oluliselt delegaatie arvu, mis tähendab, et 288 asemel tuli neid kohale 174. Et aga kongressist ikkagi osa võtta, tuli kohale erakordselt palju, lausa 370 vaatlejat. See on aga tekitanud Venemaa julgeolekuteenistusel küsimusi, mis ilmselt viib mitmed vaatlejad kodumaale naastes FSB vaibale.

Fenno-Ugria kodulehel kirjutati aga kongressi eel nii: "Eesti delegatsiooni juht Tõnu Seilenthal on algava kongressi kohta öelnud järgmist: „Enne VII kongressi on mitmedki seadnud kahtluse alla selle tulemuslikkuse ja isegi vajalikkuse. On küsitud, mis kasu on õilsaist deklaratsioonidest, kui soome-ugri rahvaste tegelik olukord sellest ei parane.
Arvan, et eestlastel ja setodel on mõndagi rääkida, kuidas kongressi peateemaks olev kestlik areng on loodav püsiva igapäevase tööga, tihti trotsides ühiskondlikke olusid. Meid kohustab ka see, et nelja aasta pärast koguneb VIII kongress Tartus. Meil on võimalik juba Lahtis näidata, kuidas on võimalik pidada konstruktiivset dialoogi ka erineval arvamusel olevatega.“

Toimetaja: Greete Palmiste



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.