Lavassaare raudteemuuseumi haruldase veeremi remont käib muuseumile üle jõu ({{commentsTotal}})

Lavassaare raudteemuuseumis käib suve jooksul mõni tuhat külastajat ja napist piletitulust pole võimalik unikaalset veeremit korda teha. Nii otsitakse pingeliselt lahendusi.

Raudteemuuseum on Lavassaares tegutsenud juba kakskümmend aastat ja vaid üksikud asjad on korda tehtud. Muuseumil pole raha, et turundusega tegelda, vaja oleks seda aga hädasti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praegugi jõuab Lavassaarde raudteehuvilisi, kes on internetist kontakti leidnud. Nii sattus Pärnu külje alla ka raudteehuviline Poolast: Grzegorz leidis paiga internetist, kui otsis taolisi muuseume.

"Kollektsioon on minu arvates muljet avaldav. Aga mõned masinad on hävimas ja vajavad parandamist," hindas ta Lavassaaret.

Raudteemuuseumi turundatakse Pärnu turismiinfopunktis koos teiste Pärnumaa turismiatraktsioonidega. Aga muuseum ise peaks palju rohkem asjaga tegelema. SA Pärnu Turism juhataja Kaire Ilus tõdes, et muuseum peaks koos sihtasutusega kokku istuma ja arutama, kuidas üheskoos panustada nii, et Lavassaare väike meeskond Pärnu muuseumi turundusosakonna kompetentsi kaasata saaks.

Kultuuriminster Indrek Saar tõdes poolakaga sarnaselt, et Lavassaare muuseumi kogu on märkimisväärne, kirss tordil on tema hinnangul vanade kitsarööpmeliste rongidega sõitmise võimalus.

"Kindlasti on Lavassaare muuseumil vaja läbi mõelda visioon, millist rolli muuseum tulevikus võiks täita," soovitas Saar näha pikaajalisemat pilti ning kinnitas, et kui visioon on olemas, saab muuseum ministeeriumilt toetust taotleda.

Taotlusvõimalused ja sponsorid kadunud

Muuseumi rajaja Mehis Helme aga tõdes, et seda rahahunnikut, mis veeremi renoveerimiseks vaja läheb, ei kujuta keegi ette. Kui varasemalt oli muuseumil võimalik taotlusi esitada ja raha saadi hasartmaksumäangu nõukogult ja kultuurkapitalist, siis nüüd on ära langenud nii taotlusvõimalused kui ka sponsorid.

"Reeglid on muutunud, renoveerimistöödeks raha ei saa. Samamoodi olid meil väga head suhted raudteefirmadega. Alati anti, kui meil midagi vaja oli. Aga nüüd on raudteefirmadel endalgi suured probleemid. Ja mis puudutab Elronit, on neile rahaline sponsorlus keelatud," selgitas Helme.

Nii loodab Helmegi koostööle Pärnu muuseumiga. Lisaks sellele on ka Pärnumaa omavalitsuste liit on pisut raha eraldada lubanud.

Toimetaja: Greete Palmiste



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: