Linnahalli akustika läheb New Yorki ekspertiisi ({{commentsTotal}})

{{1466399152000 | amCalendar}}

Tallinna linnahalli renoveerimist võib alustada ilma kandvate konstruktsioonide väljavahetamiseta, leiab ehitusekspertiisi läbi viinud inseneribüroo. Tallinna linnahalli renoveerimisel võetakse aluseks sümfooniaorkestrite nõudmised ning selleks läheb akustika New Yorki ekspertiisi.

Täna tervitab Raine Karbi projekteeritud linnahall külastajaid kopituselõhnaga, ehkki nõukaaja suursugusust on veel tunda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Linnahalli kui ehitise juures pole põhjust midagi häbeneda, sest tegemist on harukordse inseneri- ja arhitektiloominguga. Olümpia-aastal valmis saanud maja tervis on üsna hea, sest vaatamata kinnistele ustele on seda kümne aasta jooksul pidevalt köetud ja tühjendatud veeämbreid. Katus on aga läbi jooksnud juba 1980. aastast saadik.

"Võtsime teraseproovid, katsetasime TTÜ laboris, võtsime betooniproove suurtest kandepostidest ja need kõik vastavad sellele, millele see maja projekteeriti. Roostega on hullem lugu jäähallis," rääkis A. Partsi inseneribüroo juhatuse liige Aldur Parts.

Seal on teraskandjatel korrosioonikiht paksem kui mujal, ent sellest hoolimata ei ole ka jäähalli sisekonstruktsioonidel häda midagi, kinnistas koos teiste Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli teadlastega töötanud Parts. Kindlasti vajab vahetamist katus ja sealsed vee ärajuhtimissõlmed ning muidugi kütte- ja ventilatsioonisüsteemid.

Tõenäoliselt hakatakse maja sarnaselt Lennusadama angaaridega kütma maaküttega. Esimese asjana püütakse aga majas paika saada võimalikult hea akustika.

"Me proovime olla väga mitmefunktsionaalsed, et kui suures saalis midagi ei toimu või käivad proovid, siis on võimalik siin kõrval konverentse korraldada või mingeid muid tegevusi. Kõige olulisem on see, et kui me saavutame selle loomuliku akustika, siis kõiki muid asju - konverentsid, teatrid, ooper, suurvormid, tsirkus - saab teha, aga vastupidi ei saa, seetõttu me alustame sellest," rääkis Tallinna linnahalli nõukogu esimees Meelis Pai.

Ekspertiisiks on suurest saalist tehtud 3D-mudel, mis saadetakse New Yorki akustikaeksperdile, kes annab soovitusi, milliseid materjale tuleks kasutada ja mida teha, et saavutada loomulikku akustikat, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Meie suur eesmärk on saavutada suures saalis loomulik akustika, et maailma tippsümfooniaorkestrid ja -dirigendid tahaksid tulla just siia, Tallinna, kontserte andma," ütles Tallinna linnahalli nõukogu esimees Meelis Pai.

Tema kinnitusel on lava all nii palju ruumi, et sinna saab mahutada igasugust lavatehnikat. Katusel plaanitakse avada vabaõhukohvikud ja sissepääsu juurde rajada haljastatud skulptuuripark.

Tallinna linnavolikogu kinnitas linnahalli rekonstrueerimise kava mai alguses ning otsuse järgi peab linnahall olema valmis 2019. aasta kevadeks.

Tallinna linnavalitsus loodab reaalsete ehitustöödega algust teha tuleval sügisel.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: