Koidula ja Jannseni mälestusmärgi ideekonkursi võitis töö nimega "Tärkamine" ({{commentsTotal}})

{{1467118439000 | amCalendar}}

Tartu Linnavalitsus kinnitas tänasel istungil Lydia Koidulale ja Johan Voldemar Jannsenile pühendatud mälestusmärgi ideekonkursi tulemused vastavalt žürii otsusele.

Abilinnapea Jarno Lauri sõnul täitis võistlus oma eesmärgi, kuna tõi žürii lauale väga erinevad tööd, alates väga traditsioonilistest kuni ülimalt abstraktseni. "Soovime Koidula ja Jannseni monumendi rajada 2017. aastaks ning hinnates tööde, sealhulgas ka võidutöö realiseeritavust, on see eesmärk saavutatav," lisas Laur. Linnaarhitekt Tõnis Arjus täiendas: "Lisaks Koidula ja Jannseni jäädvustamisele Tartu linnaruumis saavutatakse võidutöö abil kvaliteetne avalik ruum Emajõe ääres, mis aitab piirkonda elavdada."

Vastavalt žürii otsusele kinnitati ideekonkursi tööde järjestus:

I koht - kavand märgusõnaga "Tärkamine" (võidutöö)
II koht - kavand märgusõnaga "Kohvik"
III koht - kavand märgusõnaga "Üle jõe"
IV koht - kavand "Üksteisest läbi ja mööda"
V koht - kavand "Valgus"
VI koht - kavand "Koidukuma"

I-V koha kavandite autoritele määrati ka järgmised auhinnad: I koht 5000 eurot, II koht 4000 eurot, III koht 2000 eurot, IV koht 1500 eurot ja V koht 1500 eurot.

Ideekonkursiga otsiti ideid Emajõe vasakkaldale Kaarsillaga piirnevale Ülejõe pargi alale kavandatud monumendile ja sellega kaasnevale väljakule arhitektuurse lahenduse leidmiseks. Ühtlasi seati eesmärgiks ka saada hea lähtekoht kesklinnast ERMi uue hoone suunas liikumiseks.

Žürii hindas ideekavandite puhul teose arhitektuurset sobivust ettenähtud asukohta, kontseptuaalse idee kunstilist veenvust ja terviklikkust ning lahenduse omanäolisust, majanduslikult otstarbekat hooldamist, mõistlikku konstruktsiooni ja materjali valikut ning muude praktiliste eesmärkide arvestamist. Žürii koosseisus olid Jarno Laur (žürii esimees, abilinnapea),Tõnis Arjus (žürii aseesimees, Tartu linnaarhitekt), Ekke Väli (skulptor, Eesti Kujurite Ühenduse liige, EKL liige), Kaido Kepp (arhitekt), Jaan Elken (Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli juhataja, professor, Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige), Egle Tamm (kunstiteadlane, kulutuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist).

Koidula ja Jannseni monument peaks valmima 2017. aasta suveks ja selle avamine on osa Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisest Tartus.

Ideekonkursi võitja töö rõhutab Koidula mälestusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Žürii hinnangul on võidutöö tervikliku maastikuarhitektuurse ja skulpturaalse lahendusega, millega luuakse vabaaja veetmise koht Kaarsilla lähedusse Ülejõe pargi alale.

Võidutöö autorid on Osaühingu TajuRuum maastikuarhitektid Edgar Kaare, Kerli Irbo ja Terje Ong, skulptorid Bruno Kadak ja Mare Mikof ning arhitekt Tõnu Laanemäe.

Autorite sõnul aitab töö rõhutada Lydia Koidula mälestusi lapsepõlvest, isamaa armastust ja rahvusliku ärkamise temaatikat.

Toimetaja: Kaspar Viilup/Jaanika Valk/Susann Kivi



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: