Pildid: Risti disainmasti arhitektuurikonkursi auhinnatud tööd ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
6 pilti
Foto: "Võrk" Autor: Pressimaterjalid

Rajatava Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse planeerimisprotsessis korraldati Eestis esmakordselt kõrgepingeliini disainmasti arhitektuurikonkurss, mille võitjatöö saab aluseks Ääsmäe-Haapsalu ja Risti-Virtsu maanteede ristumisalale püstitatavale mastile. Žürii valis võitjatööks arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami loodud ideekavandi "Soorebane".

Ideekonkursi objekt oli Eleringi Harku-Lihula-Sindi 330/110 kilovoldi kõrgepingeliini planeeritav nurgamast Risti aleviku lähistel Läänemaal. Kuna mast hakkab paiknema kaitse all oleva Kuistlema raba ning suure liiklustihendusega Ääsmäe-Haapsalu ja Risti-Virtsu maanteede vahelisel alal, oli ideekonkursi eesmärk saada nii arhitektuurselt kui funktsionaalselt sobivaim lahendus antud asukohta.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et Eestis ja ka lähiriikides unikaalse disainmasti konkursi osavõtt oli üle ootuste rohkearvuline ja laekus hulk põnevaid ideelahendusi nii Eestist kui välismaalt. „Arhitektide mõtted on olnud põnevad, nüüd võtavad töö üle insenerid, et välja selgitada võimalused võidutöö realiseerimiseks. Loodetavasti saame idee ellu viia ja demonstreerida, et ka elektriliin võib looduskeskkonnas olla atraktiivne.“

Kokku 17 laekunud töö hulgast tunnistas žürii võitjaks koos 4 000 euro suuruse preemiaga ideekavandi "Soorebane", mille autorid on OÜ Part arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

Teise preemia ja 3000 eurot pälvis DAS arhitektid OÜ büroo arhitekti Rene Sauemägi ideekavand "Võrk". Kolmas preemia ja 2000 eurot võitis ideekavand "Electrify", mille autor on Quirin Krubholz Austria arhitektuuribüroost Madame Architects ZT GmbH.

Žürii andis ka kaks 1000-eurost ergutuspreemiat ideekavanditele "Elektrihiis" ja "Nõel", mille autoriteks on Ljudmilla Georgijeva, Tiia Vahula ja Margit Aule büroodest KAOS Arhitektid OÜ ning UnSeen OÜ ning Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör ja Silver Liiberg arhitektuuibüroost ÖÖ-ARHITEKTID OÜ. Mitterahalise äramärkimise pälvis ideekavand "Kurluu", mille autoriteks on arhitekt11 OÜ arhitektid Helina Maalt, Joanna Kordemets, Annika Laidroo, Illimar Truverk ja Sander Paljak.

Disainmasti ideekonkursi žüriisse kuulusid arhitektid Toomas Tammis ja Urmas Muru, disainer Maria Pukk ning Eleringi esindajad Kalle Kilk ja Ain Köster.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?