Disainerid võitlevad loominguga ületarbimise ja raiskamise vastu ({{commentsTotal}})

Tallinna kunstihoonesse on kogunenud eesti disainerid, kes püüavad näitusel "Idealistid" oma loominguga võidelda ületarbimise ja raiskamise vastu.

Kuraator Karin Pauluse kokku kutsutud näitusel on esindatud ligi 30 eesti disaineri looming, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma usun, et me saame maailma muuta, muidu ei ole ju mõtet meie tegevusel. Mõnes mõttes aitab see vastata küsimustele, miks me oleme, kes me oleme, kuhu me läheme. See võib olla keskkonda enam arvestavate toodete valmistamine või oma teadmiste teistega jagamine," rääkis Paulus.

"Tegu on jääkideta disainiga, kus kõik lõiked on integreeritud tootmisse, milles kõik viimase niidijupi ja ultusääreni on ära kasutatud," kirjeldas disainer Marta Moorats.

"Idealistide" näituselt võib iga külastaja võtta kaasa lõikelehe, mille järgi endale ise mööblit valmistada.

"See on kõik tasuta. Ma jagan need joonised laiali, igaüks võib toota nii enda tarbeks kui müügiks ehk joonised kui vabavara ja retseptid koos juhenditega," selgitas disainer Veiko Liis.

Karin Pauluse sõnul on keskkonna teemad ning lähedastest ja inimkonnast hoolimine muutumas järjest tähtsamaks.

"Ma olin üle kolme kuu Keenias vabatahtlik. Aitasin ühel naisõmblusgrupil õmmelda koolivorme puudustkannatavate laste peredele. Sealt see idee mul alguse sai ja need kangad on rahvuskangad, mida kasutavad Keenia mehed ja naised," rääkis disainer Kalle Aasamäe.

Näitus on avatud Tallinna kunstihoones augusti keskpaigani ning neljapäeviti toimuvad kohapeal ka kunstnike tutvustused ja töötoad.

Toimetaja: Merili Nael



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: