Festivali "Juu jääb" koduks jääb Villu Veski koduhoov ({{commentsTotal}})

Juubelihõnguline ehk 20. muusikafestival "Juu jääb" kolis tänavu Muhumaa ühest servast teise ja festivali koduks jääb nüüdsest muusik Villu Veski kodu ehk Muhu muusikatalu. Festivalil esinevad tänavu üle paarikümne erineva muusiku ja laulja erinevatest riikidest.

Tänavu on nii, et kõik, kes tahavad, võivad Villu Veskile tema koju külla minna head muusikat kuulama. Kui 19 aastat on "Juu jääbi" peetud Muhus Nautse Mihkli taluõuel, siis 20. festival kolis korraldaja enda koduõuele. Uues kohas on jätkuvalt olemas Muhu saare akustika, mis ümbritsetud metsaseinaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Villu Veski sõnul on tagasiside uuele asukohale olnud niivõrd positiivne, et festival võibki järgmised paarkümmend aastat just seal toimuda.

"Ma tõstaks mütsi Villu ees maha, ta on teinud väga õige valiku. See on õige koht ja õige valik!" ütles muusik Rein Orn.

"Ma ei näe erilist vahet, sest saatebänd on imeline. See on meie jaoks hea. Kui oled laval, siis akustikat ei kuule. Kuulen ainult lavaakustikat - ei ole mingit vahet," ütles muusik Ola Onabule.

Villu Veski tunnistab, et iga aastaga läheb heade esinejate leidmine keerulisemaks.

"Sest hästi palju ideid on kasutatud ja tõepoolest, meie lähiümbruse tuntumad ja paremad muusikud olekski nagu juba esinenud. Leida kedagi veel, keda inimesed tunnevad ja armastavad, läheb aina raskemaks," tõdes ta.

Täna õhtul toimub Juu Jääbi suurel laval galakontsert, kus osalevad muusikud ja lauljad Eestist, Inglismaalt, Ameerika Ühendriikidest, Argentiinast, Venemaalt ja Fääri saartelt.

"Juu jääbi" muusikat jätkub Muhusse ka veel homseks.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: