Mihkel Ilus ja Marten Esko juhatavad külastajad tupikusse ({{commentsTotal}})

Mihkel Ilus näituselt
Mihkel Ilus näituselt "Tupik" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Kunstihoone galeriis on võimalik 7. augustini külastada Mihkel Ilusa ja Marten Esko näitust "Tupik".

"Tupik" on töösolev näitus kuues vaatuses ja kaheksateistkümnes peatükis koos filmiepiloogiga. Vaatajad on oodatud galeriisse korduvalt sisse astuma, et saada osa pidevast muutumisest – objektide, materjalide ja mõtte lühikesest olemisest nende sünni ja surma vahel.

Mida öelda näitusest, mille idee – näitus näituse tegemise protsessist, näitus, mille autorid ja osalejad jutustavad oma lõppematuid lugusid neid kokku tõmbamata – oli algusest peale intrigeeriv ja lahtine? Rõhutades pidevalt muutuva väljapaneku avatust reeglina lõpetatud staatiliste ekspositsioonidega võrreldes, nihutavad selle algatajad kogu ettevõtmise mõjuala ja kestvusaja galeriist välja. Kuhu? Kui tupikusse, siis Tupikusse, mis tähistab midagi, mida ta võib ka mitte tähistada. Niisama nagu Ilus ja Esko, kes teineteist toetades iseennast tühistavad… või vastupidi.

Insenerimõtte ilu ja väärikaid töömehe liigutusi etendades ehitab Mihkel Ilus minimalistlikke ruumikoreograafiaid, neile lisanduvad kümned eelnevalt tehtud visandid. Vaevalt valminud, vaheldub üks installatsioon teisega; protsess algab otsast peale. Seda saadab järk-järgult näitusekülastajale avanev libreto – Marten Esko kirjutatud atraktiivsetest osadest koosnev kontekstivaba kirjandusteos. Sarnaselt Ilusa installatsioonidele kätkeb kirjutatud tekst endas algusest peale omaenese sisu kehtetuks muutmist, sest ainus, mis laiahaardelist mosaiiki koos hoiab, on teda raamistav formaat.

Kõik on siin ambivalentne - pehmed ja tahked, tahet ja tahtetust kandvad objektid, üks raamat ja üks film nende hulgas. Kõik nad näivad kinnitavat, et oluline on tegu, on suhtluses püsimine. Küsimust emma-kumma mõttekusest ei püstitu. Seoseid tekitavalt mälult on eemaldatud koondumist võimaldav kese, ainult tsitaadid seisavad iseseisvalt püsti, nagu: "Tänapäeval toimib kõik inimese segadusse ajamise ja selles seisundis hoidmise suunas. Tupik on katse võtta sellest välja mingi kunstiline kvaliteet" (M. Ilus).

"Tupik" on ringiga kunsti juurde jõudev näitus, mis tahab asetada kunsti oma aega. Tundub, et teadlikult, aga ka vastupidine pole välistatud.

Näitus "Tupik" on avatud 7. augustini 2016.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: