Marcel Lefrancqi fotode näitus toob Kumusse Belgia sürrealismi ({{commentsTotal}})

Alates 8. juulist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust "Marcel Lefrancq. Belgia sürrealistlik foto" - näitus jõuab Kumu kunstimuuseumisse Belgiast, mainekast Charlerois Fotograafiamuuseumist, mille kümnetest tuhandetest fotodest ja miljonitest negatiividest koosnev kogu annab ülevaate fotograafia ajaloost.

Marcel Lefrancqi loomingu ja Belgia sürrealistliku foto spetsialistiks on Charleroi fotomuuseumi direktor Xavier Canonne, kes on sisuliseks kujundajaks ja kuraatoriks ka Kumu kunstimuuseumi näitusele. Näituse lähtepunktiks on 2003. aastal Charlerois fotomuuseumis koostatud suuremahuline Lefrancqi fotode näitus "Aux mains de la lumière" ja kaasnenud samanimeline kataloog. Näitusel eksponeeritakse eelkõige fotomuuseumi kollektsiooni kuuluvaid Lefrancqi fotosid 1930.–1950. aastatest. Koostöös Belgia erakoguga on eksponeeritud ka Lefrancqi varased kollaažid.

"Belgia kunsti teatakse sageli just sürrealismi märksõna kaudu - sealt on ju terved sürrealistide rühmitused ja koolkonnad pärit," ütles näituse koordinaator Liis Pählapuu "Aktuaalsele kaamerale". "Selles mõttes on väga hea, et Lefrancqi kujul tutvume meile siin mitte kuigi kuntud esindajaga just foto koha pealt."

Sürrealistlik fotograafia kasutas kaamerat loovalt, laiendades kujutlusvõime piire. Kaamera toimis kui kolmas silm, mis häälestas end alateadvuse tähenduskihtidele. Foto oli muudetavate märkide indeks – salvestades üheaegselt igapäevast ja tuues nähtavale selle pealispinna all peituvad uued tähendused. Kuigi Lefrancqi loomingus ei ole selgelt defineeritavaid perioode – ta tegeles paralleelselt nii sürrealistliku kui traditsioonilisema lähenemisega –, võib tema põhiliseks tegutsemiseks sürrealistliku foto teemal pidada aastaid 1937–1948. Hilisemas loomingus hülgab Lefrancq eksperimenteerivad tehnikad, pildistades seeriaid maastikest, eriti öistest poeetilise varjundiga linnamaastikest, samuti aktietüüde ja portreesid.

Näitus jääb avatuks kuni 6. novembrini 2016.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.