Marcel Lefrancqi fotode näitus toob Kumusse Belgia sürrealismi ({{commentsTotal}})

Alates 8. juulist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust "Marcel Lefrancq. Belgia sürrealistlik foto" - näitus jõuab Kumu kunstimuuseumisse Belgiast, mainekast Charlerois Fotograafiamuuseumist, mille kümnetest tuhandetest fotodest ja miljonitest negatiividest koosnev kogu annab ülevaate fotograafia ajaloost.

Marcel Lefrancqi loomingu ja Belgia sürrealistliku foto spetsialistiks on Charleroi fotomuuseumi direktor Xavier Canonne, kes on sisuliseks kujundajaks ja kuraatoriks ka Kumu kunstimuuseumi näitusele. Näituse lähtepunktiks on 2003. aastal Charlerois fotomuuseumis koostatud suuremahuline Lefrancqi fotode näitus "Aux mains de la lumière" ja kaasnenud samanimeline kataloog. Näitusel eksponeeritakse eelkõige fotomuuseumi kollektsiooni kuuluvaid Lefrancqi fotosid 1930.–1950. aastatest. Koostöös Belgia erakoguga on eksponeeritud ka Lefrancqi varased kollaažid.

"Belgia kunsti teatakse sageli just sürrealismi märksõna kaudu - sealt on ju terved sürrealistide rühmitused ja koolkonnad pärit," ütles näituse koordinaator Liis Pählapuu "Aktuaalsele kaamerale". "Selles mõttes on väga hea, et Lefrancqi kujul tutvume meile siin mitte kuigi kuntud esindajaga just foto koha pealt."

Sürrealistlik fotograafia kasutas kaamerat loovalt, laiendades kujutlusvõime piire. Kaamera toimis kui kolmas silm, mis häälestas end alateadvuse tähenduskihtidele. Foto oli muudetavate märkide indeks – salvestades üheaegselt igapäevast ja tuues nähtavale selle pealispinna all peituvad uued tähendused. Kuigi Lefrancqi loomingus ei ole selgelt defineeritavaid perioode – ta tegeles paralleelselt nii sürrealistliku kui traditsioonilisema lähenemisega –, võib tema põhiliseks tegutsemiseks sürrealistliku foto teemal pidada aastaid 1937–1948. Hilisemas loomingus hülgab Lefrancq eksperimenteerivad tehnikad, pildistades seeriaid maastikest, eriti öistest poeetilise varjundiga linnamaastikest, samuti aktietüüde ja portreesid.

Näitus jääb avatuks kuni 6. novembrini 2016.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: