Maike ja Iggy Lond Malmborg Baltoscandalil: Kas meie rüütlid kaitsevad tühjust? ({{commentsTotal}})

Maike ja Iggy Lond Malmborg
Maike ja Iggy Lond Malmborg Autor/allikas: Tarvo Hanno Varres

Kui me Maike ja Iggy Lond Malmborgiga Telliskivi rahulikus ja loova vaimuga hipsterilinnakus kohtusime ning kõnelesime, polnud Istanbuli lennujaama veel rünnatud, samuti Bagdadi. Kas me siin ikka reaalselt kõrvutame Bagdadi või Istanbuli ja Brüsseli-Pariisi sündmuseid? Või kui kuskil Orlandos homoklubis inimesi tapetakse? Ent neid, kes meil midagi "kaitsta" tahavad, on rohkesti. Sellest kõneleb mingis mõttes ka Londide Baltoscandalil taas etenduv sõnarüütlite tükk.

Eelmisel õhtul (öötunnil) vanalinnast koju Pelgulinna kõndides oli poolel teel, kuskil Toome puiesteel, nende juurde jooksnud üks ruudulises hipsteripintsakus poiss, ja äkki lihtsalt Iggyle virutanud ning siis ära jooksnud. Samamoodi, juhuslikult. See tundub meie jutu valguses praegu kuidagi tähenduslik, säärane sõnatu kontakt. Uus viis asju lahendada...

Kas lavastuse "99 Words for Void" tähendusväli on umbes selle poole aastaga esietendusest kuidagi muutunud? Eestlased on sõnu üha enam relvana pruukima hakanud. Keskkond, kommunikatsioon on palju vihasem. Kas see on andnud lavastusele mingi uue vaatenurga? Te lähtusite ka ju Charlie Hebdo toimetuse juhtumist, inspiratsiooniks olid veel Brüsselis tolle terroriakti järel tänavaile toodud turvajad-sõjardid...

Lond Malborg: Ma arvan, et lavastus on saanud palju tähendusrikkamaks. Kui me mängisime nüüd Berni teatrifestivalil, siis mul on tunne, et see jõuab praegu palju paremini kohale. Selle tükiga ongi küsimus, kuidas see kohale jõuab ning kuidas inimesed seda loevad.

Lond Malborg: Mõte, et keel on olemuselt vägivaldne, on lavastuse lähtekoht, sünd. Nõnda me alustasime, et kuidas on väljaütlemised nii vägivaldsed. Juhtunud on see, et viimase poole aasta jooksul on toimunud radikaliseerumine. Ent peab ütlema, et meie esietendus oli novembri hakul ning kolmanda-neljanda etenduse vahel leidsid aset Pariisi sündmused. Me mõtlesime edasi-tagasi, kas me peaksime oma etenduse ära jätma, sest nii palju sarnasusi oli Pariisi ja meie lavastuse vahel...

L. M.: …keeleliselt...

L. M.: ...keeleliselt ja kirjeldustes. Pariisis rünnati death metal kontserti ning meie kasutame death metal muusikat. Oli liiga palju sarnasusi, aga siis me mõtlesime, et need inimesed panevad löögi alla meie põhiväärtused ja me peame neid kaitsma. See oli ju meie lavastuse lähtepunkt. Me läksime siiski lavale, kuigi pelgasime, et lavastus kaotab osa oma jõust ning et diskursus on ära kurnatud. Siiski tundub, et läks vastupidi.

L. M.: Inimesed pääsevad paremini sisse ja mõistavad paremini, mida me keelega teeme.

L. M.: Me olime mures, et olime meelega valinud Brüsseli sündmuste aasta ning pelgasime nüüd, et inimesed on sellest teemast liiga väsinud, liiga palju sellest mõelnud. Järsku see ongi mingi kriteerium, mida püüda; mingi antihumanism, kritiseerimine.

L. M.: Põhiväärtuste küsimuse alla panemine.

Te ei ole lavastuses midagi muutnud vahepeal toimunu tõttu?

L. M.: Tekst muutub vahetevahel, aga ei. Kuidas me peaksime seda muutma? Kas rääkima hoopis Pariisist?

L. M.: On üks koht, mida ma tahaksin muuta või täpsemini sisse tuua.

L. M.: Mis see oleks?

L. M.: Et mul õnnestuks komistada ja kukkuda. Raudrüüs on üsna võimatu ilma kõrvalise abita uuesti püsti saada. Ma oleksin pikali nagu sitikas seal põrandal.

L. M.: See peab Baltoscandalil juhtuma!

L. M.: Me oleme selles lavastuses kogu aeg vertikaalselt. Mulle on see suur probleem. Ainus viis kuidagi horisontaali saada on see, kui keegi tõukaks.

L. M.: Tegelikult minu rüü on juba niiviisi väändunud, et ma kardan varsti iseenda otsa komistada. Varem või hiljem see juhtub.

Keda teie rüütlid kaitsevad?

L. M.: Kui meie stseenidel, retoorikal puuduksid viited sündmustele, kontseptsioonidele ja kui nad viitavad tühjusesse, siis kaitseksid me rüütlid ju... tühjust. Me oleme siin. Me oleme siin, et millegi eest sõtta minna, ent see asi ise on tühi või heljuv, eest libisev.

L. M.: Kui küsida, mis on need väärtused, siis tuleb vastuseks... emmmm... meie vabadus ja... äääää... mis see on, see on tühi!

L. M.: On muidugi sõnavabadus, demokraatia. Siiski, kui me vaatame seda struktuuri, siis on kõik sümboolne. Muidugi võib kõike öelda, aga kui me näiteks tahame öelda, et valime diktatuuri?

Vabadus ellu jääda?

L. M.: Me räägime inimõigustest ja samal ajal rajame Quantanamo vangilaagri, kus piinatakse inimesi, et põhiväärtusi kaitsta.

Ühes vestlusringis ütlesite Priit Rauale, et noh, teil on kostüümid ja butafooria ja dekoratsioonid ja muusika, et see on täitsa teater. Kogu te tükk on irooniline, aga ka soe. Kas te ise küsite enda käest: on see ikka teater? Mis on nood kirutud etenduskunstid, mis pole justkui päris teater? Mis te olete?

L. M.: Me saime üsna varakult aru, et tahame selgelt teatraalsetete elementidega tähendusi luua.

L. M.: Raudrüüd!

L. M.: Kõigepealt oli tähtis luua montaaž tekstimasinaga. Tekst on ilmselgelt etenduskunstidest. Me räägime kaasaegsest performatiivsest kunstist, aga see on kokku monteeritud teater teatriga. Keegi küsis Kanuti Gildist. miks ei nomineeritud meie tükki etenduskunstide auhinnale. Pärast selgus, et seda oli vaaginud hoopis sõnalavastuste žürii n-ö klassikalise teatri all, kuna meie tükis räägitakse nii palju! Selle järgi nad mõõdavad…

L. M.: …et kui palju sõnu etenduses on.

Et meil on olemas need prokrustilise sängid – kui on palju sõnu, siis ongi sõnalavastus?

L. M.: Ja siis sa võistled suurte teatrite draamatükkidega samas kategoorias. Järgmine kord peab üle lugema, mitu sõna kasutad.

L. M.: Mul pole auhindadega mingeid sidemeid, aga ingliskeelses maailmas küll niiviisi vahet ei tehta, et siin on etenduskunstid ja siin sõnateater. Et selle järgi auhindu jagada.

L. M.: Rootsis on nii ja naa.

L. M.: Meil seal ei tehta niiviisi vahet lavakunsti liikidel.

Mõni tund bussisõitu ida poole ja seal poleks säärane teater üldse teater. Me elame piirimail. On oluline, et me kaitseme siin "tõelist teatrit", "tõelist luulet". Meist saab niimoodi veel "tõelise kunsti kants".

L. M.: Me muide töötasime ühe luuletaja Johan Jönsoniga.

Kuidas see koostöö välja nägi? Kas te kirjutasite koos teksti?

L. M.: Ta tuli aeg-ajalt, ja lisaks sellele, et ta on luuletaja, on ta ka intellektuaalselt väga terav ning tugev. Ta tuli neljal korral me tööprotsessi vaatame ja siis me kõnelesime sellest. Ta lõi seoseid ning aitas meid välja lihtsalt rääkides.

L. M.: Need olid rohkem teoreetilised keskustelud, sest meil polnud midagi ette näidata peale tolle tekstimasina idee. Et kuidas me saame seda kasutada, et tekst muutuks teatrist üha humaansemaks. Ta oli meile nagu psühhiaater. Parim dramaturg, kellega ma töötanud olen.

L. M.: Muide, ta pole kunagi dramaturgina töötanud. Ta pole kunagi käinud proovides. Jönson meeldib meile inimese ja kunstnikuna nii väga, ja ta ise väitis, et tal pole teatrist mingit õiget arusaama. Ometi ta tunneb kõike muud peale draama. Ta tunneb kirjandust ja maailma.

L. M.: Ma ei suutnud leida midagi, mida ta ei oleks teadnud. Me muretsesime kõige rohkem, et kas me saame niiviisi teha neid käänakuid oma loos, kas sellest saadakse aru. Ta ütles kohe, et selle pärast ei muretseks.

Mida te kunstnike või inimestena ise tahate inimestele öelda, ilma meie küsimata?

L. M.: Mida me püüame laval teha, on see, et me vaatame, kuidas see, mida ütled, muutub iseenda vastandiks semiootilisest vaatepunktist. Kui sa midagi väidad, siis on sellel alati olemas sünge vastaspool, dialektika, mis sisaldub iseendas. See on see, mis me tahame laval teha: öelda neid asju ja kuulata seda tumedat vastastähendust.

L. M.: Kui me hakkasime seda tegema, lugesin mingit lehelugu terrorismist. Ja kõik need laused jäid järsku sinna heljuma, kaotasid oma tähenduse. Olid lihtsalt laused ja sõnad. See oli peaaegu nagu: nüüd ma näen neid nii, nagu nad on. Nüüd ma vist ei vastanud millelegi, eksole.

Aga me ei küsinud ka midagi… Aitäh!

Toimetaja: Anette Sõna/Kerttu Kaldoja



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: