Avastatud Liivoja sild pole Jüri Kuuskemaa sõnul mingi uudis   ({{commentsTotal}})

Jüri Kuuskemaa Tallinna I üldlaulupeo kivi juures
Jüri Kuuskemaa Tallinna I üldlaulupeo kivi juures Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Tallinna pärimusest ja tõsilugudest raamatu välja andnud Jüri Kuuskemaa sõnul pole Kadriorus avastatud Liivoja sild kuigi suur uudis.

Jüri Kuuskemaa "Vana Tallinna pärimused ja tõsilood" on hea sissejuhatus Tallinna ajaloo kohta. Kuuskemaa on juba Nõukogude ajast kirjutanud artiklite sarju ajaloolistel teemadel, nii Tallinna kui ka ülejäänud Eesti kohta. Need on lisatud nii uuendatud kui ka algsel kujul raamatusse.

Osade jutustustega on Kuuskemaa sõnul võimalik paralleele tõmmata ka tänapäevaga. Näiteks "Usaldamatuse müür", milles on juttu Tallinna ja Toompea vahelistest vastuoludest. Keskajal oli all Hansalinn, mis oli autonoomne ja oma demokraatiaga ning üleval oli rüütlite ja kirikumeeste maaõiguse ja kirikuõigusega linn. "Need vastuolud mis on Toompea ja allinna vahel on jõudnud ka tänasesse päeva ja kahjustavad tervik Tallinna rahumeelset läbisaamist." sõnas Kuuskemaa "Vikerhommikule" antud intervjuus.

Samuti on raamatust võimalik leida legende Tallinna kohta. Kuuskemaa sõnul kipuvad paljud mujal ilmunud legendid olema väga sarnased. "Innustatuna sellest, et legendide tekkimisaeg pole lõppenud kirjutasin viimase loo eksklusiivintervjuuna Ülemiste vanakesega ja kuidas ta mind hoiatas," ütles Kuuskemaa.

Vabaduse väljaku väljakaevamisel selgus, et viis tuhat aastat tagasi asus seal mererand. Meie esivanemad püüdsid seal kala, selle tõestuseks on väljakaevamistel avastatud kammkeraamilised savipottide tükid. Seega on Kuuskemaa sõnul on eestlaste esivanemad Tallinnas elanud juba viis tuhat aastat.

A. Weizenbergi tänava rekonstrueerimistööde käigus avastatud Liivoja sild pole Kuuskemaa sõnul mingi uudis. Vanemad tallinlased teavad, et kunagi oli Kadrioru pargi ja eraalade vahel Liiva oja, millest tänav sai endale nime. Sellest viis üle võlvitud paekividest sild, mille sünniaastaks võib kunstiajaloolase sõnul pidada 1718. Sild on säilinud ka 1830. aastast pärit piltidel. Liiva oja ja sild kadusid pärast kanalisatsiooni ehitust.

Toimetaja: Mariliis Peterson



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: