Maarja Vaino: lärmist rünnatud – kuidas tõrjuda helireostust? ({{commentsTotal}})

Maarja Vaino on A. H. Tammsaare Muuseumi juhataja. Autor: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Helireostus on kahjulik loodusele ning tekitab – teadvustatakse seda endale või mitte – inimeses stressi. Kõik, kes levitavad enda ümber soovimatut ja ebameeldivalt valju heli, ründavad omal moel kaasinimesi ja saastavad keskkonda samamoodi kui need, kes oma prügi metsa alla vedelema jätavad, leiab Maarja Vaino oma kommentaaris.

Käisin hiljuti Vargamäel vaatamas Ugala etendust „Kõrboja perenaine“. Etendus on tõesti hea, nii lavastuslikult kui ka sisuliselt.

Ühel hetkel aga segas vaatamist kaugemalt puhkekeskusest kostev lärm. Nagu ikka, oli keegi pidanud vajalikuks n-ö tümpsu kõvemaks keerata. Õnneks oli segamine episoodiline ning lavastus suutis lärmi üle mängida.

Kuid ikkagi. Heli- või mürareostus on miski, mis näib kuuluvat Eestimaa suvede juurde. Muidugi on olukord märksa parem kui metsikutel 90ndatel, kuid kahjuks on probleem endistviisi häirivalt aktuaalne.

Oleme harjunud pidama ennast roheliseks, loodussõbralikuks rahvaks. Aga looduses puhkajaid – neid, kes on otsustanud just nimelt linnakärast eemale tulla – iseloomustab väga sageli pärani ustega auto, kus raadio helitugevus on maksimumini keeratud.

Võimalik, et kõiki kaaspuhkajaid see ei häirigi. Erinevalt inimestest puudub aga loomadel-lindudel võimalus end kuidagi müra eest kaitsta. Mida lärmakamad on inimesed, seda vähemaks jääb loomade kasutuskõlblikke elamiskohti ja võimalusi omavaheliseks suhtluseks.

Teadlased on teinud näiteks kindlaks, et linnud võivad muutuda vähem truuks oma partneritele, kui neid segab liiklusmüra – ning see mõjutab liigi arvukust. Üha suurenev inimtekkeline helireostus ookeanides võib juhtida kalad headest elupaikadest eemale ja põhjustada seeläbi nende surma.

Inimlärm sunnib ka loomaliike valjemalt suhtlema ja kokkuvõttes muutub kogu ökosüsteem aina lärmakamaks.

Nii loomadel kui ka inimestel on üha vähem võimalusi müra eest kuhugi põgeneda. Seetõttu tuleks igaühel vaadata, kuidas oleks võimalik helireostust ohjeldada.

Kahtlemata on see paljuski hoiakute küsimus. Tõsi ta on, ega seadused müraga eriti ei tegele. Vähemalt Riigi Teataja otsing sõnadele „helireostus“ ja „mürareostus“ vasteid ei andnud. Nii et mürapoliitika kui selline meil puudub. Lootma peab rohkem inimeste empaatiavõimele.

On ilmselt inimesi, kes ütlemata tõesti ei taipagi, et mingi probleem on. Seega on üks lahendus lihtsalt rohkem teada anda, kui lärm häirib. Näiteks kui söögikohas muusika nii kõvasti mängib, et vestlemine võimatuks muutub, tuleks seda öelda. Mida rohkem inimesed ise häirivast helireostusest lärmajale märku annavad, seda rohkem õpitakse piiri pidama. Ja meie elukeskkond olekski kohe kultuursem ja sõbralikum.

Puhkavad inimesed võiksid katsetada ka lausa vaikuse praktiseerimist.

Eriti kurb on mõnel pool vaadata lapsi, kes on looduse rüppe suvelaagrisse toodud. Peaväljakule on sätitud kõlarid, kust tuleb ikka seesama tümps, mis igal pool mujalgi. Esimesest kuni viimase laagripäevani. Võimalust kuulata metsamüha või linnulaulu peaaegu ei jäägi. Ometi just seda vaheldust linnalapsed vajaksid!

Paraku võetakse kõikjale kaasa mingi kaubanduskeskuse mentaliteet. Lapsed kasvavad üles teadmisega, et pidev agressiivne helitaust ongi normaalsus. Ning vaikus on imelik ja isegi talumatu. Kuid ometi teame, et vaikuses viibimine peaks kuuluma inimkogemuse juurde, hoidma psüühika tasakaalus ja vaimu tervena.

Helireostus on kahjulik loodusele ning tekitab – teadvustatakse seda endale või mitte – inimeses stressi. Kõik, kes levitavad enda ümber soovimatut ja ebameeldivalt valju heli, ründavad omal moel kaasinimesi ja saastavad keskkonda samamoodi kui need, kes oma prügi metsa alla vedelema jätavad. Seda tuleb ikka ja jälle meenutada ja eriti lastele rääkida.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.