Maarja Vaino: lärmist rünnatud – kuidas tõrjuda helireostust? ({{commentsTotal}})

Maarja Vaino on A. H. Tammsaare Muuseumi juhataja.
Maarja Vaino on A. H. Tammsaare Muuseumi juhataja. Autor: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Helireostus on kahjulik loodusele ning tekitab – teadvustatakse seda endale või mitte – inimeses stressi. Kõik, kes levitavad enda ümber soovimatut ja ebameeldivalt valju heli, ründavad omal moel kaasinimesi ja saastavad keskkonda samamoodi kui need, kes oma prügi metsa alla vedelema jätavad, leiab Maarja Vaino oma kommentaaris.

Käisin hiljuti Vargamäel vaatamas Ugala etendust „Kõrboja perenaine“. Etendus on tõesti hea, nii lavastuslikult kui ka sisuliselt.

Ühel hetkel aga segas vaatamist kaugemalt puhkekeskusest kostev lärm. Nagu ikka, oli keegi pidanud vajalikuks n-ö tümpsu kõvemaks keerata. Õnneks oli segamine episoodiline ning lavastus suutis lärmi üle mängida.

Kuid ikkagi. Heli- või mürareostus on miski, mis näib kuuluvat Eestimaa suvede juurde. Muidugi on olukord märksa parem kui metsikutel 90ndatel, kuid kahjuks on probleem endistviisi häirivalt aktuaalne.

Oleme harjunud pidama ennast roheliseks, loodussõbralikuks rahvaks. Aga looduses puhkajaid – neid, kes on otsustanud just nimelt linnakärast eemale tulla – iseloomustab väga sageli pärani ustega auto, kus raadio helitugevus on maksimumini keeratud.

Võimalik, et kõiki kaaspuhkajaid see ei häirigi. Erinevalt inimestest puudub aga loomadel-lindudel võimalus end kuidagi müra eest kaitsta. Mida lärmakamad on inimesed, seda vähemaks jääb loomade kasutuskõlblikke elamiskohti ja võimalusi omavaheliseks suhtluseks.

Teadlased on teinud näiteks kindlaks, et linnud võivad muutuda vähem truuks oma partneritele, kui neid segab liiklusmüra – ning see mõjutab liigi arvukust. Üha suurenev inimtekkeline helireostus ookeanides võib juhtida kalad headest elupaikadest eemale ja põhjustada seeläbi nende surma.

Inimlärm sunnib ka loomaliike valjemalt suhtlema ja kokkuvõttes muutub kogu ökosüsteem aina lärmakamaks.

Nii loomadel kui ka inimestel on üha vähem võimalusi müra eest kuhugi põgeneda. Seetõttu tuleks igaühel vaadata, kuidas oleks võimalik helireostust ohjeldada.

Kahtlemata on see paljuski hoiakute küsimus. Tõsi ta on, ega seadused müraga eriti ei tegele. Vähemalt Riigi Teataja otsing sõnadele „helireostus“ ja „mürareostus“ vasteid ei andnud. Nii et mürapoliitika kui selline meil puudub. Lootma peab rohkem inimeste empaatiavõimele.

On ilmselt inimesi, kes ütlemata tõesti ei taipagi, et mingi probleem on. Seega on üks lahendus lihtsalt rohkem teada anda, kui lärm häirib. Näiteks kui söögikohas muusika nii kõvasti mängib, et vestlemine võimatuks muutub, tuleks seda öelda. Mida rohkem inimesed ise häirivast helireostusest lärmajale märku annavad, seda rohkem õpitakse piiri pidama. Ja meie elukeskkond olekski kohe kultuursem ja sõbralikum.

Puhkavad inimesed võiksid katsetada ka lausa vaikuse praktiseerimist.

Eriti kurb on mõnel pool vaadata lapsi, kes on looduse rüppe suvelaagrisse toodud. Peaväljakule on sätitud kõlarid, kust tuleb ikka seesama tümps, mis igal pool mujalgi. Esimesest kuni viimase laagripäevani. Võimalust kuulata metsamüha või linnulaulu peaaegu ei jäägi. Ometi just seda vaheldust linnalapsed vajaksid!

Paraku võetakse kõikjale kaasa mingi kaubanduskeskuse mentaliteet. Lapsed kasvavad üles teadmisega, et pidev agressiivne helitaust ongi normaalsus. Ning vaikus on imelik ja isegi talumatu. Kuid ometi teame, et vaikuses viibimine peaks kuuluma inimkogemuse juurde, hoidma psüühika tasakaalus ja vaimu tervena.

Helireostus on kahjulik loodusele ning tekitab – teadvustatakse seda endale või mitte – inimeses stressi. Kõik, kes levitavad enda ümber soovimatut ja ebameeldivalt valju heli, ründavad omal moel kaasinimesi ja saastavad keskkonda samamoodi kui need, kes oma prügi metsa alla vedelema jätavad. Seda tuleb ikka ja jälle meenutada ja eriti lastele rääkida.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.