Paksust Margareetast võinuks saada pöörleva põrandaga tantsusaal ({{commentsTotal}})

Paks Margareeta
Paks Margareeta Autor/allikas: A.Tšubrik

Augustis kuulutatakse välja Eesti Meremuuseumi ideekonkursi võidutöö, mis võetakse aluseks Paksu Margareeta ümberehitamisel terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks. Meremuuseumi teadusjuhi Liis Rannast-Kase sõnul on 500 aasta vanusel hoonel värvikas ajalugu, mille põnevamad faktid võivad paljusid üllatada.

Esiteks ei kandnud Paks Margareeta tema sõnul alati seda nime. "Paksu Margareeta torn ehitati Tallinna linnamüüri ehitamise viimase etapina Suure Rannavärava külge aastatel 1518–1529 kunagise Roosiaia kohale. Seetõttu oli torni esialgseks nimetuseks hoopis Roosikrantsi ehk Rosencranzi torn,“ ütles Rannast-Kask.

Teiseks on huvitav asjaolu, et täna unikaalne Paks Margareeta ei olnud keskajal sugugi ainus taoline ehitis. Muuseumi teadusjuhi kinnitusel oli Paksul Margareetal pisut väiksem, kuid enam vähem identne kaksik nimega Lurenburg. Täna Pärnu maanteel asetseva Ringkonnakohtu hoone asemel kõrgunud Lurenburgi tornist pole enam midagi järel, kuna aastatel 1538-1554 ehitatud suurtükitorn lammutati kaks sajandit hiljem bastionisüsteemide laiendamise käigus.

Kolmandaks on muljetavaldav Paksu Margareeta müüride paksus. 25-meetrise diameetriga on torn kõige paksem Tallinna linnamüüri tornidest - kohati on müüri paksus tervelt 6,5 meetrit.

Teadusjuhi sõnul töötas Paks Margareeta pikki sajandeid ka vanglana. "Seda kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini, mil vihased rahvamassid torni tungisid, seal istuvad poliitvangid ja teised kinnipeetavad vabastasid ning peidetud kongide leidmiseks põrandad dünamiidiga õhkisid,“ jutustas Rannast-Kask. Torn seisis tühjana kuni 1930. aastateni, mil võimalike uute lahendustena kaaluti ka torni muutmist pöörleva tantsupõrandaga saaliks või sinna kino rajamist.

Paksust Margareetast pidi saama uhke meremuuseum 1980. aastal Tallinnas toimunud olümpiaregatiks. "Ehitus aga venis ning olümpia raames linna külastanud spordihuvilistele avati vaid väike ajutine ekspositsioon. Kõigile külastajatele avanesid Paksu Margareeta tornis praeguseni tegutsev muuseum ja vaateplatvorm alles 1981. aasta aprillis,“ rääkis muuseumi teadusjuht.

Tänaseks on Eesti Meremuuseum Paksu Margareeta tornis püsinud muutumatuna juba 34 aastat ning hoone ja ekspositsioon vajavad kaasajastamist. Selleks tarbeks kevadel väljakuulutatud Paksu Margareeta sisearhitektuurilahenduse ideekonkursile laekus neli tööd.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on ta ideekonkursile laekunud kavandite hulgaga igati rahul ning loodab, et nende seast leidub lahendus, millega on võimalik juba sel suvel täpsema ümberehituskava väljatöötamisel edasi liikuda. "Žürii koguneb laekunud töid hindama augusti esimestel nädalatel ning siis selgub ka võitja, kellega koos asume kaasaegse Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuse kontseptsiooni kujundama ja orienteeruvat maksumust arvestama,“ sõnas ta.

Toimetaja: Kaspar Viilup



KalmetKalmet
Kalmet hiljutisest tülist Linnateatris: see taandus liialt persoonide peale

Näitleja Henrik Kalmeti leping Linnateatriga on lõppenud ning käesolevale hooajalegi joon alla tõmmatud. Seda, mis saab tema suurtest rollidest, ta veel ei tea, kuid tunnistas, et hiljutine lahkarvamus teatriga taandus kahetsusväärsel kombel suurtelt teemadelt persooniküsimuste peale.

Ivar PõlluIvar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

KIRJANDUS
Tan Twan Eng
Kirjandusfestival HeadRead toob viiel päeval kokku üle saja esineja

24. mail algab kirjandusfestival HeadRead, kus viie päeva vältel toimuval 75 sündmusel esineb üle saja kodu- ja välismaise esineja. Kaugeim külaline tuleb tänavu Malaisiast.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda

Suure-Jaani festival (16.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk