Paksust Margareetast võinuks saada pöörleva põrandaga tantsusaal ({{commentsTotal}})

Paks Margareeta
Paks Margareeta Autor/allikas: A.Tšubrik

Augustis kuulutatakse välja Eesti Meremuuseumi ideekonkursi võidutöö, mis võetakse aluseks Paksu Margareeta ümberehitamisel terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks. Meremuuseumi teadusjuhi Liis Rannast-Kase sõnul on 500 aasta vanusel hoonel värvikas ajalugu, mille põnevamad faktid võivad paljusid üllatada.

Esiteks ei kandnud Paks Margareeta tema sõnul alati seda nime. "Paksu Margareeta torn ehitati Tallinna linnamüüri ehitamise viimase etapina Suure Rannavärava külge aastatel 1518–1529 kunagise Roosiaia kohale. Seetõttu oli torni esialgseks nimetuseks hoopis Roosikrantsi ehk Rosencranzi torn,“ ütles Rannast-Kask.

Teiseks on huvitav asjaolu, et täna unikaalne Paks Margareeta ei olnud keskajal sugugi ainus taoline ehitis. Muuseumi teadusjuhi kinnitusel oli Paksul Margareetal pisut väiksem, kuid enam vähem identne kaksik nimega Lurenburg. Täna Pärnu maanteel asetseva Ringkonnakohtu hoone asemel kõrgunud Lurenburgi tornist pole enam midagi järel, kuna aastatel 1538-1554 ehitatud suurtükitorn lammutati kaks sajandit hiljem bastionisüsteemide laiendamise käigus.

Kolmandaks on muljetavaldav Paksu Margareeta müüride paksus. 25-meetrise diameetriga on torn kõige paksem Tallinna linnamüüri tornidest - kohati on müüri paksus tervelt 6,5 meetrit.

Teadusjuhi sõnul töötas Paks Margareeta pikki sajandeid ka vanglana. "Seda kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini, mil vihased rahvamassid torni tungisid, seal istuvad poliitvangid ja teised kinnipeetavad vabastasid ning peidetud kongide leidmiseks põrandad dünamiidiga õhkisid,“ jutustas Rannast-Kask. Torn seisis tühjana kuni 1930. aastateni, mil võimalike uute lahendustena kaaluti ka torni muutmist pöörleva tantsupõrandaga saaliks või sinna kino rajamist.

Paksust Margareetast pidi saama uhke meremuuseum 1980. aastal Tallinnas toimunud olümpiaregatiks. "Ehitus aga venis ning olümpia raames linna külastanud spordihuvilistele avati vaid väike ajutine ekspositsioon. Kõigile külastajatele avanesid Paksu Margareeta tornis praeguseni tegutsev muuseum ja vaateplatvorm alles 1981. aasta aprillis,“ rääkis muuseumi teadusjuht.

Tänaseks on Eesti Meremuuseum Paksu Margareeta tornis püsinud muutumatuna juba 34 aastat ning hoone ja ekspositsioon vajavad kaasajastamist. Selleks tarbeks kevadel väljakuulutatud Paksu Margareeta sisearhitektuurilahenduse ideekonkursile laekus neli tööd.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on ta ideekonkursile laekunud kavandite hulgaga igati rahul ning loodab, et nende seast leidub lahendus, millega on võimalik juba sel suvel täpsema ümberehituskava väljatöötamisel edasi liikuda. "Žürii koguneb laekunud töid hindama augusti esimestel nädalatel ning siis selgub ka võitja, kellega koos asume kaasaegse Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuse kontseptsiooni kujundama ja orienteeruvat maksumust arvestama,“ sõnas ta.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: