Paksust Margareetast võinuks saada pöörleva põrandaga tantsusaal ({{commentsTotal}})

Paks Margareeta
Paks Margareeta Autor/allikas: A.Tšubrik

Augustis kuulutatakse välja Eesti Meremuuseumi ideekonkursi võidutöö, mis võetakse aluseks Paksu Margareeta ümberehitamisel terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks. Meremuuseumi teadusjuhi Liis Rannast-Kase sõnul on 500 aasta vanusel hoonel värvikas ajalugu, mille põnevamad faktid võivad paljusid üllatada.

Esiteks ei kandnud Paks Margareeta tema sõnul alati seda nime. "Paksu Margareeta torn ehitati Tallinna linnamüüri ehitamise viimase etapina Suure Rannavärava külge aastatel 1518–1529 kunagise Roosiaia kohale. Seetõttu oli torni esialgseks nimetuseks hoopis Roosikrantsi ehk Rosencranzi torn,“ ütles Rannast-Kask.

Teiseks on huvitav asjaolu, et täna unikaalne Paks Margareeta ei olnud keskajal sugugi ainus taoline ehitis. Muuseumi teadusjuhi kinnitusel oli Paksul Margareetal pisut väiksem, kuid enam vähem identne kaksik nimega Lurenburg. Täna Pärnu maanteel asetseva Ringkonnakohtu hoone asemel kõrgunud Lurenburgi tornist pole enam midagi järel, kuna aastatel 1538-1554 ehitatud suurtükitorn lammutati kaks sajandit hiljem bastionisüsteemide laiendamise käigus.

Kolmandaks on muljetavaldav Paksu Margareeta müüride paksus. 25-meetrise diameetriga on torn kõige paksem Tallinna linnamüüri tornidest - kohati on müüri paksus tervelt 6,5 meetrit.

Teadusjuhi sõnul töötas Paks Margareeta pikki sajandeid ka vanglana. "Seda kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini, mil vihased rahvamassid torni tungisid, seal istuvad poliitvangid ja teised kinnipeetavad vabastasid ning peidetud kongide leidmiseks põrandad dünamiidiga õhkisid,“ jutustas Rannast-Kask. Torn seisis tühjana kuni 1930. aastateni, mil võimalike uute lahendustena kaaluti ka torni muutmist pöörleva tantsupõrandaga saaliks või sinna kino rajamist.

Paksust Margareetast pidi saama uhke meremuuseum 1980. aastal Tallinnas toimunud olümpiaregatiks. "Ehitus aga venis ning olümpia raames linna külastanud spordihuvilistele avati vaid väike ajutine ekspositsioon. Kõigile külastajatele avanesid Paksu Margareeta tornis praeguseni tegutsev muuseum ja vaateplatvorm alles 1981. aasta aprillis,“ rääkis muuseumi teadusjuht.

Tänaseks on Eesti Meremuuseum Paksu Margareeta tornis püsinud muutumatuna juba 34 aastat ning hoone ja ekspositsioon vajavad kaasajastamist. Selleks tarbeks kevadel väljakuulutatud Paksu Margareeta sisearhitektuurilahenduse ideekonkursile laekus neli tööd.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on ta ideekonkursile laekunud kavandite hulgaga igati rahul ning loodab, et nende seast leidub lahendus, millega on võimalik juba sel suvel täpsema ümberehituskava väljatöötamisel edasi liikuda. "Žürii koguneb laekunud töid hindama augusti esimestel nädalatel ning siis selgub ka võitja, kellega koos asume kaasaegse Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuse kontseptsiooni kujundama ja orienteeruvat maksumust arvestama,“ sõnas ta.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Vaiko EplikVaiko Eplik
Vaiko Eplik avaldab Veokiplika nime alt sügisel automuusikat

Vaiko Eplik avaldas artistinime Veokiplika alt esimese singli "Bam Bam Bam". Muusiku sõnul ei ole see mitte tantsumuusika ega ka elektroonika, vaid kõige enam just automuusika.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.