Mustjala festivalil Saaremaal tehakse pühendus merele ja hinnatud kultuurikandjatele ({{commentsTotal}})

Collegium Musicale
Collegium Musicale Autor/allikas: Kristel Üksvärav

Seekordne Mustjala festival, mille kunstiliseks juhiks on taas nimekas tšellist Aare Tammesalu, teeb pühenduse Mustjalast pärit keeleteadlasele Paul Saagpakule ning maestro Veljo Tormisele.

Kolm päeva kestev 17. Mustjala festival algab käesoleva nädala keskel ning pakub kuulajaile kolm kontserti erinevais ettekandepaikades, olles üks olulisi märke ka tänavuse merekultuuri aasta ürituste reas.

Avaõhtu neljapäeval, 21. juulil sisustab festivaliorkester, kelle kontsertmeistriks on viiuldaja Maano Männi. Kell 19 algav kontsert toimub Mustjala Anna kirikus ning kannab pealkirja "Mõeldes Paul Saagpakule". Pühenduskavas kõlavad tuntumad väärtteosed keelpilliorkestrimuusikast: tuntud inglise meistri Edward Elgari serenaad keelpillidele op. 20 ning norra rahvusklassiku Edvard Griegi "Süit Holbergi aegadest" op. 40.

Festivali kunstiline juht Aare Tammsalu kommenteeris: "Eelkõige tahtsin avaõhtuks kokku panna kava, milles on esiplaanil iidsed ja aegumatud väärtused. Mõlemad esitatavad oopused on keelpilliorkestri kuldklassikasse kuuluvad teosed, ehk isegi selle žanri 19. sajandil loodud muusikas kõige kaunimad üleüldse, kui siia kõrvale panna veel ka Antonín Dvořáki ja Pjotr Tšaikovski serenaadid."

Järgmisel päeval, reedel, 22. juulil on festivalikavas Veljo Tormise muusika "Unustatud rahvastest", mida tuleb siia laulma kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel. Koor on teinud maestro Tormise grandioossest teosest ka heliplaadi ning kandnud kõik kuus tsüklit tervikuna ette Tallinnas Hobuveski saalis. Õhkkond kujuneb põnevaks, sest alati rahumeelse ja tolerantse Tormise muusikat lauldakse nüüd 22. juulil algusega kell 19 kunagise sõjalise objekti Ninase poolsaare rannakaitse patarei platsil.

Tormise õhtu tuleb ääretult põnev, sest Collegium Musicale on teinud valiku "Unustatud rahvaste" kõigist kuuest tsüklist: kava alustuseks, ka lõpetuseks, tsüklist "Ingerimaa õhtud", siis "Liivlaste pärandusest", "Vadja pulmalauludest", "Isuri eeposest", enim, koguni viis osa tsüklist "Vepsa rajad", ning kaks osa "Karjala saatusest".

Kolmas Mustjala festivali kontsert leiab aset laupäeval, 23. juulil algusega kell 19 Saaremaa süvasadamas ning kannab pealkirja "Meri jääb". Rannarahva pillilugude ja merelaulude õhtul esineb sealtkandi legendaarne pillimees ja laulja Rein Orn, nii akordionil kui ka lauljana.

Tallinnast pärit Aare Tammesalu hakkas Mustjala festivali korraldama ajal, mil ta töötas tšellistina Soomes, Kotka linnaorkestris. Ta ütleb, et toonane töökoht aitas tal Eestis Mustjala festivali alustada. Hiljem, aastail 2002–2005, korraldas ta festivali ka Eesti Kontserdi produtsendina. Kontsertide kunstilise juhina ütleb ta kuulajaile selgituseks veel järgmist:

"Mustjala pole ainult Saaremaa metsarikkaim vald, vaid võlub ka oma kaunite mererandade, võimsa Panga panga, iidse Tagaranna kaluriküla ja salapäraste Tuiu rauasulatusahjudega. Kultuur ja pärimus on siin au sees, rahvariided püüavad pilku, omanäolised pulmakombed ning rahvatantsud loovad meeleolu, lisaks muidugi südant soojendav saare huumor. Rookatusega elamud ja kiviaiad on hoolsasti hoitud, mõnigi neist on saanud uue elu.

Rahu ja puutumatu loodus on aastakümneid võlunud kunstnikke ja loomeinimesi, kes kadakate vahel uut inspiratsiooni koguvad või puhkust naudivad. Mustjala suved on täis merd ja muusikat, tuult ja luulet, kalavõrke ja merepilte. 1995. aastast alates on üks juulikuu nädalalõpp pannud helisema Mustjala kirikud, lähedalasuvad mõisad, vahel ka mereranna ning muud põnevad paigad. Mustjala festival on toonud kivistele karmidele randadele maailmanimega artiste ja kollektiive, tõstnud esile muusika täit ilu, mereäärse rannarahva kombeid, sitket tahet ning elurõõmu."

XVII Mustjala festival toimub 21.–23. juuli.

Festivali avakontsert leiab aset 21. juulil Mustjala Anna kirikus kell 19 ning Veljo Tormise õhtu 22. juulil Ninase poolsaare rannakaitse patarei platsil kell 19.

Kontsert "Meri jääb" tuleb esitusele 23. juulil Saaremaa süvasadamas kell 19.

Mustjala festivali kohta leiab lisainfot kodulehelt.

Toimetaja: Anette Sõna



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: