Mustjala festivalil Saaremaal tehakse pühendus merele ja hinnatud kultuurikandjatele ({{commentsTotal}})

Collegium Musicale
Collegium Musicale Autor/allikas: Kristel Üksvärav

Seekordne Mustjala festival, mille kunstiliseks juhiks on taas nimekas tšellist Aare Tammesalu, teeb pühenduse Mustjalast pärit keeleteadlasele Paul Saagpakule ning maestro Veljo Tormisele.

Kolm päeva kestev 17. Mustjala festival algab käesoleva nädala keskel ning pakub kuulajaile kolm kontserti erinevais ettekandepaikades, olles üks olulisi märke ka tänavuse merekultuuri aasta ürituste reas.

Avaõhtu neljapäeval, 21. juulil sisustab festivaliorkester, kelle kontsertmeistriks on viiuldaja Maano Männi. Kell 19 algav kontsert toimub Mustjala Anna kirikus ning kannab pealkirja "Mõeldes Paul Saagpakule". Pühenduskavas kõlavad tuntumad väärtteosed keelpilliorkestrimuusikast: tuntud inglise meistri Edward Elgari serenaad keelpillidele op. 20 ning norra rahvusklassiku Edvard Griegi "Süit Holbergi aegadest" op. 40.

Festivali kunstiline juht Aare Tammsalu kommenteeris: "Eelkõige tahtsin avaõhtuks kokku panna kava, milles on esiplaanil iidsed ja aegumatud väärtused. Mõlemad esitatavad oopused on keelpilliorkestri kuldklassikasse kuuluvad teosed, ehk isegi selle žanri 19. sajandil loodud muusikas kõige kaunimad üleüldse, kui siia kõrvale panna veel ka Antonín Dvořáki ja Pjotr Tšaikovski serenaadid."

Järgmisel päeval, reedel, 22. juulil on festivalikavas Veljo Tormise muusika "Unustatud rahvastest", mida tuleb siia laulma kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel. Koor on teinud maestro Tormise grandioossest teosest ka heliplaadi ning kandnud kõik kuus tsüklit tervikuna ette Tallinnas Hobuveski saalis. Õhkkond kujuneb põnevaks, sest alati rahumeelse ja tolerantse Tormise muusikat lauldakse nüüd 22. juulil algusega kell 19 kunagise sõjalise objekti Ninase poolsaare rannakaitse patarei platsil.

Tormise õhtu tuleb ääretult põnev, sest Collegium Musicale on teinud valiku "Unustatud rahvaste" kõigist kuuest tsüklist: kava alustuseks, ka lõpetuseks, tsüklist "Ingerimaa õhtud", siis "Liivlaste pärandusest", "Vadja pulmalauludest", "Isuri eeposest", enim, koguni viis osa tsüklist "Vepsa rajad", ning kaks osa "Karjala saatusest".

Kolmas Mustjala festivali kontsert leiab aset laupäeval, 23. juulil algusega kell 19 Saaremaa süvasadamas ning kannab pealkirja "Meri jääb". Rannarahva pillilugude ja merelaulude õhtul esineb sealtkandi legendaarne pillimees ja laulja Rein Orn, nii akordionil kui ka lauljana.

Tallinnast pärit Aare Tammesalu hakkas Mustjala festivali korraldama ajal, mil ta töötas tšellistina Soomes, Kotka linnaorkestris. Ta ütleb, et toonane töökoht aitas tal Eestis Mustjala festivali alustada. Hiljem, aastail 2002–2005, korraldas ta festivali ka Eesti Kontserdi produtsendina. Kontsertide kunstilise juhina ütleb ta kuulajaile selgituseks veel järgmist:

"Mustjala pole ainult Saaremaa metsarikkaim vald, vaid võlub ka oma kaunite mererandade, võimsa Panga panga, iidse Tagaranna kaluriküla ja salapäraste Tuiu rauasulatusahjudega. Kultuur ja pärimus on siin au sees, rahvariided püüavad pilku, omanäolised pulmakombed ning rahvatantsud loovad meeleolu, lisaks muidugi südant soojendav saare huumor. Rookatusega elamud ja kiviaiad on hoolsasti hoitud, mõnigi neist on saanud uue elu.

Rahu ja puutumatu loodus on aastakümneid võlunud kunstnikke ja loomeinimesi, kes kadakate vahel uut inspiratsiooni koguvad või puhkust naudivad. Mustjala suved on täis merd ja muusikat, tuult ja luulet, kalavõrke ja merepilte. 1995. aastast alates on üks juulikuu nädalalõpp pannud helisema Mustjala kirikud, lähedalasuvad mõisad, vahel ka mereranna ning muud põnevad paigad. Mustjala festival on toonud kivistele karmidele randadele maailmanimega artiste ja kollektiive, tõstnud esile muusika täit ilu, mereäärse rannarahva kombeid, sitket tahet ning elurõõmu."

XVII Mustjala festival toimub 21.–23. juuli.

Festivali avakontsert leiab aset 21. juulil Mustjala Anna kirikus kell 19 ning Veljo Tormise õhtu 22. juulil Ninase poolsaare rannakaitse patarei platsil kell 19.

Kontsert "Meri jääb" tuleb esitusele 23. juulil Saaremaa süvasadamas kell 19.

Mustjala festivali kohta leiab lisainfot kodulehelt.

Toimetaja: Anette Sõna



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.