Pärnus saab näha Andy Warholi audiovisuaalset kunsti ({{commentsTotal}})

Pärnu muuseumis näeb augusti keskpaigani maailmakuulsa popkunstniku Andy Warholi töid. Seekord on tema kuulsad maalid kõrvale jäetud ja vaadata saab audiovisuaalset kunsti.

1928. aastal Pittsburghis sündinud ja 1987. aastal New Yorgis surnud Andy Warholi tööd on sedavõrd populaarsed, et Pärnu muuseumi näitusesaal oli juba avapäeval rahvast täis. Kui mõelda, et Warholi töid näidati Eestis 15 aasta eest ja filme, videokunsti ja installatsioone nende hulgas polnud, siis pole huvi imeks panna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Idee selline näitus teha tuli Pärnu muuseumi arendus- ja turundusjuhil Marian Kivilal ja kunstnikul Sandra Jõgeval.

"Tegelikult meie Sandraga ehk teise näituse kuraatoriga oleme juba lapsest saadik tõsised Warholi fännid ja miks mitte, mõtlesime, et tasuks teha uus Warholi näitus, sest eelmine oli siin ligi 15 aastat tagasi ja näidatud ei ole tema filme ja loomingu teist osa. Tegelikult selle kuulsa kunstniku filmiperiood algas 1966. aastal, kui ta ütles, et ta loobub täielikult maalimisest ja graafikast ja keskendub just filmimisele ja telesaadetele," selgitas Kivila.

Marian Kivila ja Triin Tammann tegid näitusele ka kujunduse. Sandra Jõgeva tõdes, et natuke see teda isegi šokeeris.

"Mina pean isiklikult ütlema, et mina ei ole näinud varem, et ühegi kunstiklassiku loominguga nii vabalt ringi käidaks. Kohati on Warholi tööd nagu Mariani ja Triinu installatsioonide osa. Ma arvan, et see on päris radikaalne lähenemine ja ma võin öelda, et alguses see mind isegi ennast natuke šokeeris," rääkis Jõgeva.

Autori- ja leviõigustega kaitstud tööd on Pärnu muuseumi deponeeritud kunstniku pärandi ametlikult valdajalt, Andy Warholi muuseumilt Pittsburghis. Näitust "Andy Warhol: elu pärast supipurki" näeb Pärnu muuseumis 14. augustini.

 

Toimetaja: Merili Nael



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: