Pärnus saab näha Andy Warholi audiovisuaalset kunsti ({{commentsTotal}})

Pärnu muuseumis näeb augusti keskpaigani maailmakuulsa popkunstniku Andy Warholi töid. Seekord on tema kuulsad maalid kõrvale jäetud ja vaadata saab audiovisuaalset kunsti.

1928. aastal Pittsburghis sündinud ja 1987. aastal New Yorgis surnud Andy Warholi tööd on sedavõrd populaarsed, et Pärnu muuseumi näitusesaal oli juba avapäeval rahvast täis. Kui mõelda, et Warholi töid näidati Eestis 15 aasta eest ja filme, videokunsti ja installatsioone nende hulgas polnud, siis pole huvi imeks panna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Idee selline näitus teha tuli Pärnu muuseumi arendus- ja turundusjuhil Marian Kivilal ja kunstnikul Sandra Jõgeval.

"Tegelikult meie Sandraga ehk teise näituse kuraatoriga oleme juba lapsest saadik tõsised Warholi fännid ja miks mitte, mõtlesime, et tasuks teha uus Warholi näitus, sest eelmine oli siin ligi 15 aastat tagasi ja näidatud ei ole tema filme ja loomingu teist osa. Tegelikult selle kuulsa kunstniku filmiperiood algas 1966. aastal, kui ta ütles, et ta loobub täielikult maalimisest ja graafikast ja keskendub just filmimisele ja telesaadetele," selgitas Kivila.

Marian Kivila ja Triin Tammann tegid näitusele ka kujunduse. Sandra Jõgeva tõdes, et natuke see teda isegi šokeeris.

"Mina pean isiklikult ütlema, et mina ei ole näinud varem, et ühegi kunstiklassiku loominguga nii vabalt ringi käidaks. Kohati on Warholi tööd nagu Mariani ja Triinu installatsioonide osa. Ma arvan, et see on päris radikaalne lähenemine ja ma võin öelda, et alguses see mind isegi ennast natuke šokeeris," rääkis Jõgeva.

Autori- ja leviõigustega kaitstud tööd on Pärnu muuseumi deponeeritud kunstniku pärandi ametlikult valdajalt, Andy Warholi muuseumilt Pittsburghis. Näitust "Andy Warhol: elu pärast supipurki" näeb Pärnu muuseumis 14. augustini.

 

Toimetaja: Merili Nael



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.