Selgusid Tallinna supergraafiliste seinapiltide ideekonkursi võitjad ({{commentsTotal}})

Käesoleval aastal saavad mõned igavailmelised hooned Tallinnas endale värskema jume seinamaalingute abil. Majade otsaseinu hakkavad kaunistama supergraafiliste seinapiltide esimese ideekonkursi võidutööd.

Tallinna kommunaalameti konkursile laekus töid kokku 30 ringis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimese koha võitis "Tuvikarjane" ja teise "Värviväli" - mõlema autorid on kunstikud Edgar Tedresaar ja Paavo Kuldkepp.

Kunstnikud ei saanud auhinda vastu võtma tulla, sest töö tahtis tegemist. Lisaks enda autoritöödele võtavad nad vastu tellimustöid ja viivad ellu teiste ideid, nagu näiteks mastaapne "Ülemiste tüdruku" seinamaaling.

Konkursi võidutöö "Tuvikarjane" hakkab kaunistama Lasnamäel asuvat halli-ilmelist korterelamut.

"Antud maja juures on ka hästi suur laste mänguväljak ja arvatavasti elab seal ka palju lapsi. Plaan oli teha helge ja rõõmus kavand. Tallinn on mereäärne linn, siis on neid linde ja kajakaid ka palju ka. Keegi peab neid karjatama, siis see poiss ongi see, kes neid linde karjatab," selgitas Edgar Tedresaar.

Kolmanda koha võitis töö pealkirjaga "Gestalter", mille autor on tüpograaf Anton Koovit. Tema loodud kirjatüüp kaunistab ka kultuurilehe Sirp tekste.

Kooviti seinamaalil on kujutatud tüpograafiliste vahenditega maja aadressi.

"Kunagi tegin ka palju grafiteid, võib-olla jäi kuskilt sealt 2000. aastate algusest vimm sisse, sest me seal Lasnamäel oleme püüdnud ikka erinevaid projekte läbi lükata. Mõned viiekordsed majad olid meil arutamisel. Lõpuks saab Lasnamäele ka midagi ametlikult teha, 30 meetrit kõrge ka, ma pole kõrgusesse ühtegi nii suurt asja teinud," rääkis Koovit.

Kõik kolm võidutööd peaksid valmima juba selle aasta jooksul ning linn loodab järgmisel aastal juba uue konkursi korraldada.

Toimetaja: Laur Viirand



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: