Villu Kadakas: keskajal oli tüüpiline, et matmisel pandi kaasa üks münt ({{commentsTotal}})

Kuu aega kestnud kaevamistel Haljala kirikus on leitud nii mõndagi ootamatut ja haruldast, teiste seas leiti ka palju metallmünte erinevatest ajastutest.

"Enamus leitud esemeid on pigem tüüpilised ja ootuspärased," sõnas arheoloog Villu Kadakas tänases "Suvehommikus". Kõige ootamatum leid kaevamistel on ilmselt see, et kirik pole rajatud tühja koha peale. "Mõnes mõttes on seegi üsna ootuspärane, sest väga paljude kirikute puhul on legend, kuidas see asutati eelneva paganliku pühamu või isegi hiie koha peal. Haljala puhul on peotäis leide, mis on ilmselt rauaaja lõpust. Tegemist on kivikalmega, kuhu mateti põletatult või asula kohaga. Täpsemalt näitab leidude lähem uurimine," rääkis Kadakas.

Haljala kirikus koorus välja ka üheksa suurt kivist hauakambrit. "Iga mõis oli rajanud omale suure kivist kasti kiriku sisse, kuhu maeti kirstudega lahtiselt," sõnas Kadakas. "See tähendab, et pinnast peale ei aetud, ainult kivist kaas ehk hauaplaat käis peale. See oli ka põhjus, miks see ära lõpetati - olukord muutus niivõrd antisanitaarseks. 18.sajandi teisel poolel andis Katarina II keelu matmise kirikus," lisas Kadakas.

Haljalas on matmine lõpetatud 19. sajandi jooksul, enamus hauaplaadid on kadunud, osa on aga säilinud kooriruumi põrandal. Maetud on ka piki hoonesse, milleni arheoloogid seekord ei jõudnud, kuna need on nii sügaval maa sees. Samuti ei tühjendatud hauakambrid.

Praegune kirik on ehitatud alles 15. sajandil. Üheks eesmärgiks oli leida vana kiriku jäänuseid. "Leidsime kehvasti säilinud alusmüürid, tegu on olnud ilmselt kivist õhukeste müüridega ja puulaega pikihoone enne praegust," kirjeldas Kadakas leidu.

Esemetest leiti enamasti metallesemeid, peamiselt münte erinevatest ajastutest "Ka 14. sajandist, kui oli veel eelmine kirik, on säilinud paar münti," ütles Kadakas. Üks leitud münt pärineb muinasajast, suurem osa aga varasest uusajast ja keskajast.

Pole ühest seletust, miks mündid põranda alla on saanud. "Ilmselt on münte kaotatud sajandite jooksul, kas on rahakotist pudenenud või annetamise käigus sattunud põrandale," arvas Kadakas. "Teine võimalus on ohverdamine, mis on seotud lihtraha ebausuga. Kolmas viis kuidas mündid kiriku põrandale satuvad on hauapanused. Keskajal oli väga tüüpiline, et matmisel pandi kaasa üks münt ja ei midagi muud," kirjeldas Kadakas. Samuti ta lisas, et üksiku mündi puhul on sisuliselt võimatu öelda, kuidas see sinna jõudis.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.