Villu Kadakas: keskajal oli tüüpiline, et matmisel pandi kaasa üks münt ({{commentsTotal}})

Kuu aega kestnud kaevamistel Haljala kirikus on leitud nii mõndagi ootamatut ja haruldast, teiste seas leiti ka palju metallmünte erinevatest ajastutest.

"Enamus leitud esemeid on pigem tüüpilised ja ootuspärased," sõnas arheoloog Villu Kadakas tänases "Suvehommikus". Kõige ootamatum leid kaevamistel on ilmselt see, et kirik pole rajatud tühja koha peale. "Mõnes mõttes on seegi üsna ootuspärane, sest väga paljude kirikute puhul on legend, kuidas see asutati eelneva paganliku pühamu või isegi hiie koha peal. Haljala puhul on peotäis leide, mis on ilmselt rauaaja lõpust. Tegemist on kivikalmega, kuhu mateti põletatult või asula kohaga. Täpsemalt näitab leidude lähem uurimine," rääkis Kadakas.

Haljala kirikus koorus välja ka üheksa suurt kivist hauakambrit. "Iga mõis oli rajanud omale suure kivist kasti kiriku sisse, kuhu maeti kirstudega lahtiselt," sõnas Kadakas. "See tähendab, et pinnast peale ei aetud, ainult kivist kaas ehk hauaplaat käis peale. See oli ka põhjus, miks see ära lõpetati - olukord muutus niivõrd antisanitaarseks. 18.sajandi teisel poolel andis Katarina II keelu matmise kirikus," lisas Kadakas.

Haljalas on matmine lõpetatud 19. sajandi jooksul, enamus hauaplaadid on kadunud, osa on aga säilinud kooriruumi põrandal. Maetud on ka piki hoonesse, milleni arheoloogid seekord ei jõudnud, kuna need on nii sügaval maa sees. Samuti ei tühjendatud hauakambrid.

Praegune kirik on ehitatud alles 15. sajandil. Üheks eesmärgiks oli leida vana kiriku jäänuseid. "Leidsime kehvasti säilinud alusmüürid, tegu on olnud ilmselt kivist õhukeste müüridega ja puulaega pikihoone enne praegust," kirjeldas Kadakas leidu.

Esemetest leiti enamasti metallesemeid, peamiselt münte erinevatest ajastutest "Ka 14. sajandist, kui oli veel eelmine kirik, on säilinud paar münti," ütles Kadakas. Üks leitud münt pärineb muinasajast, suurem osa aga varasest uusajast ja keskajast.

Pole ühest seletust, miks mündid põranda alla on saanud. "Ilmselt on münte kaotatud sajandite jooksul, kas on rahakotist pudenenud või annetamise käigus sattunud põrandale," arvas Kadakas. "Teine võimalus on ohverdamine, mis on seotud lihtraha ebausuga. Kolmas viis kuidas mündid kiriku põrandale satuvad on hauapanused. Keskajal oli väga tüüpiline, et matmisel pandi kaasa üks münt ja ei midagi muud," kirjeldas Kadakas. Samuti ta lisas, et üksiku mündi puhul on sisuliselt võimatu öelda, kuidas see sinna jõudis.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.