Villu Kadakas: keskajal oli tüüpiline, et matmisel pandi kaasa üks münt ({{commentsTotal}})

Kuu aega kestnud kaevamistel Haljala kirikus on leitud nii mõndagi ootamatut ja haruldast, teiste seas leiti ka palju metallmünte erinevatest ajastutest.

"Enamus leitud esemeid on pigem tüüpilised ja ootuspärased," sõnas arheoloog Villu Kadakas tänases "Suvehommikus". Kõige ootamatum leid kaevamistel on ilmselt see, et kirik pole rajatud tühja koha peale. "Mõnes mõttes on seegi üsna ootuspärane, sest väga paljude kirikute puhul on legend, kuidas see asutati eelneva paganliku pühamu või isegi hiie koha peal. Haljala puhul on peotäis leide, mis on ilmselt rauaaja lõpust. Tegemist on kivikalmega, kuhu mateti põletatult või asula kohaga. Täpsemalt näitab leidude lähem uurimine," rääkis Kadakas.

Haljala kirikus koorus välja ka üheksa suurt kivist hauakambrit. "Iga mõis oli rajanud omale suure kivist kasti kiriku sisse, kuhu maeti kirstudega lahtiselt," sõnas Kadakas. "See tähendab, et pinnast peale ei aetud, ainult kivist kaas ehk hauaplaat käis peale. See oli ka põhjus, miks see ära lõpetati - olukord muutus niivõrd antisanitaarseks. 18.sajandi teisel poolel andis Katarina II keelu matmise kirikus," lisas Kadakas.

Haljalas on matmine lõpetatud 19. sajandi jooksul, enamus hauaplaadid on kadunud, osa on aga säilinud kooriruumi põrandal. Maetud on ka piki hoonesse, milleni arheoloogid seekord ei jõudnud, kuna need on nii sügaval maa sees. Samuti ei tühjendatud hauakambrid.

Praegune kirik on ehitatud alles 15. sajandil. Üheks eesmärgiks oli leida vana kiriku jäänuseid. "Leidsime kehvasti säilinud alusmüürid, tegu on olnud ilmselt kivist õhukeste müüridega ja puulaega pikihoone enne praegust," kirjeldas Kadakas leidu.

Esemetest leiti enamasti metallesemeid, peamiselt münte erinevatest ajastutest "Ka 14. sajandist, kui oli veel eelmine kirik, on säilinud paar münti," ütles Kadakas. Üks leitud münt pärineb muinasajast, suurem osa aga varasest uusajast ja keskajast.

Pole ühest seletust, miks mündid põranda alla on saanud. "Ilmselt on münte kaotatud sajandite jooksul, kas on rahakotist pudenenud või annetamise käigus sattunud põrandale," arvas Kadakas. "Teine võimalus on ohverdamine, mis on seotud lihtraha ebausuga. Kolmas viis kuidas mündid kiriku põrandale satuvad on hauapanused. Keskajal oli väga tüüpiline, et matmisel pandi kaasa üks münt ja ei midagi muud," kirjeldas Kadakas. Samuti ta lisas, et üksiku mündi puhul on sisuliselt võimatu öelda, kuidas see sinna jõudis.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: