Birk Rohelend: liiga kergekäeliselt oleme vähe rõõmsad ({{commentsTotal}})

Birk Rohelend
Birk Rohelend Autor/allikas: Birgit Varblane

Saatejuht Mingo Rajandi valis tänase "Suvila" teemaks "Kunst - kellele ja millest?" sellepärast, et see oli tema keskkooli lõpukirjandi teema. Tol ajal ta ei osanud sellest palju rääkida, aga läbi elu on ta ikka ja jälle leidnud end sellel teemal arutlemas.

Kirjanik Birk Rohelend lõpetas oma viimase romaani kirjutamise alles üleeile. Ta leiab, et iga kunstiteos võiks lõppeda küsimärgiga - see peaks panema mõtlema, kuidas sinu maailm seostub kunstiga.

"Mulle tundub, et selles pidevalt muutuvas maailmas on üks asi, mis ei muutu – see on uudishimu ja vajadus lahutada meelt," vastas Rohelend küsimusele, miks ta kirjutab. "Minu romaani võiksid lugeda need, kellele meeldivad süngemad teemad," lisas ta.

Kirjanikule endale meeldivad pigem romaanid, kui filmid. "Filmide puhul saan kõik vastused kätte, romaani lõppu jõudes võib tekkida segaduse, et kuidas lõpp ikka selline on," sõnas ta. Samuti meeldivad talle diskussioonid, mis võivad tekkida teiste lugejatega. "Näiteks võib tekkida vaidlus selle üle, kuidas näeb välja peategelase maja, sest kõigil on oma peas see detailselt välja mõeldud," kirjeldas ta.

Viimase romaani tõukeks oli Rohelennu subjektiivne lähenemine, et inimestel pole oma ümbritseva suhtes huvi. "Naabrihoovis toimub mõrv, aga mind see ei puuduta, sest mina ei karju appi. See on kõige suurem jõud, mis lubab kurjadel jõududel olla – heade inimeste ükskõiksus," sõnas kirjanik, kelle sõnul võib ükskõiksust olla rohkem kui varem, sest elame info külluses. "Üritame mitte näha ja üritame vältida reklaami, mis meie ümber elab. Suures infotulvas maailmapilt aheneb, sest inimesed selekteerivad järjest kitsamalt endel huvipakkuvast valdkonnast infot. Inimese personaalne infoväli jääb väikseks. Raske on märgata seda, mille olemasolust sa pole teadlik," rääkis ta.

Rohelennu lapsepõlv oli keeruline ja karm, nagu ka muusika, mida ta on saatesse valinud. "Oletame, et minu emal oli väga õnnelik lapsepõlv. Mina kasvasin üles kodutülides. See polnud tema jaoks probleem, sest ta läks mõttes tagasi oma heasse kohta. Minul polnud aga sellist kohta, kuhu põgeneda, nüüd ehitan seda täiskasvanuna," kirjeldas Rohelend. "Positiivses mõttes on mu elu eesmärk võitlus, ma pean midagi tegema ja see hoiab mind elus," sõnas ta.

"Mina tunnen, et kunsti osa on minus lihtsalt kaasa sündinud. Seni kaua, kuni mul üks sõrm liigub, ei saa ma valida, et ma ei tee seda," ütles Rohelend, kes hariduselt on geenitehnoloog. Ta ei arva, et halb elu tuleb kaasa geenides.

"Kui sa omandad teatud keskkonnavälja - vahetad töökohta, on jama, vahetad suhet, ikka on jama, siis võibolla on vaja murda mustrit. Katkistes perekondadest tuleb väga vähe terveid inimesi, ilmselt ma ei ole terve inimene," arvas Rohelend. "Hullu ja terve inimese vahe on enesega hakkama saamine. Kui sa pole kodust kaasa saanud kasvatust, kuidas luua omale pere, siis pead selle ise välja mõtlema. Ja ega see lihtne ülesanne pole," sõnas ta.

Kunsti abil üritatakse tihti lapsi päästa. Rohelennu arvates päästab inimese see, kui ta leiab endas millegi, milles ta on hea. "Ühe asja, milles ta on hea, hakkab seda tegema ja tuleb tunnistus - siis ta on aktsepteeritud," kirjeldas ta. "Kaks olulist momenti on igas inimeses – talent ja anne, midagi teha. Olulisem neist on talent," lisas ta.

Rohelend tahab elus teha palju ja on selletõttu pidevas liikumises. "Kadestan neid inimesi, kes elavad vähem teadlikult sellest, et aeg on nii lühike. Kui olin viieaastane, ema haigestus vähki ja vanaema ja isa haigestusid. Ma ärkan selle teadmisega, et ma tahan teha väga palju asju ennem kui mu aeg saab otsa," seletas ta.

"Ma olen vilets lapsevanem, sest mul on jube vähe reegleid. Mina ei hakka nende eest mingeid otsuseid ära tegema. Kui inimene saab 18, siis ta peab oskama süüa teha ja koristama. Küll elu õpetab," sõnas Rohelend.

Koolis inimesed võivad õppida mingi hinnangu enda suhtes, näiteks, et nad ei ole head matemaatikas. "Ja siis kool lõppeb ja algab töö. Tänapäeval on väga paljud tööd sellised, kus pole tööülesandeid - pole metoodikat, pole kedagi, kellegagi lahendada koos. Selle jaoks on 12 aastat õppimist väga vähe tööriistu andnud. Mul on vahel kahju, et inimestele pole suudetud selgeks teha olulisi asju nagu füüsikat. Võibolla tuleb kord see päev, kus pole enam Google't ja on vaja mingit juhet ühendada," sõnas ta. Nii leiab ta, et koolis võetakse näiteks matemaatika ülesannete lahendamisel loogiline mõttekäik ära ja õpilastele antakse vaid abstraktsed valemid.

Meie ühiskonna suurimaks probleemiks peab Rohelend seda, et me ei väärtusta ja ei kiida oma inimesi. "Liiga kergekäeliselt oleme liiga vähe rõõmsad," lisas Rohelend, kes eelistaks pigem võltsnaeratust.

Rohelennu lapsed on küsinud temalt, et miks ta ei hakanud näitlejaks "Kirjanikuna saan kõik tegelased oma peas läbi mängida, mitte ei pea jääma ühele," kirjeldas ta.

Toimetaja: Mariliis Peterson



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.