Birk Rohelend: liiga kergekäeliselt oleme vähe rõõmsad ({{commentsTotal}})

Birk Rohelend
Birk Rohelend Autor/allikas: Birgit Varblane

Saatejuht Mingo Rajandi valis tänase "Suvila" teemaks "Kunst - kellele ja millest?" sellepärast, et see oli tema keskkooli lõpukirjandi teema. Tol ajal ta ei osanud sellest palju rääkida, aga läbi elu on ta ikka ja jälle leidnud end sellel teemal arutlemas.

Kirjanik Birk Rohelend lõpetas oma viimase romaani kirjutamise alles üleeile. Ta leiab, et iga kunstiteos võiks lõppeda küsimärgiga - see peaks panema mõtlema, kuidas sinu maailm seostub kunstiga.

"Mulle tundub, et selles pidevalt muutuvas maailmas on üks asi, mis ei muutu – see on uudishimu ja vajadus lahutada meelt," vastas Rohelend küsimusele, miks ta kirjutab. "Minu romaani võiksid lugeda need, kellele meeldivad süngemad teemad," lisas ta.

Kirjanikule endale meeldivad pigem romaanid, kui filmid. "Filmide puhul saan kõik vastused kätte, romaani lõppu jõudes võib tekkida segaduse, et kuidas lõpp ikka selline on," sõnas ta. Samuti meeldivad talle diskussioonid, mis võivad tekkida teiste lugejatega. "Näiteks võib tekkida vaidlus selle üle, kuidas näeb välja peategelase maja, sest kõigil on oma peas see detailselt välja mõeldud," kirjeldas ta.

Viimase romaani tõukeks oli Rohelennu subjektiivne lähenemine, et inimestel pole oma ümbritseva suhtes huvi. "Naabrihoovis toimub mõrv, aga mind see ei puuduta, sest mina ei karju appi. See on kõige suurem jõud, mis lubab kurjadel jõududel olla – heade inimeste ükskõiksus," sõnas kirjanik, kelle sõnul võib ükskõiksust olla rohkem kui varem, sest elame info külluses. "Üritame mitte näha ja üritame vältida reklaami, mis meie ümber elab. Suures infotulvas maailmapilt aheneb, sest inimesed selekteerivad järjest kitsamalt endel huvipakkuvast valdkonnast infot. Inimese personaalne infoväli jääb väikseks. Raske on märgata seda, mille olemasolust sa pole teadlik," rääkis ta.

Rohelennu lapsepõlv oli keeruline ja karm, nagu ka muusika, mida ta on saatesse valinud. "Oletame, et minu emal oli väga õnnelik lapsepõlv. Mina kasvasin üles kodutülides. See polnud tema jaoks probleem, sest ta läks mõttes tagasi oma heasse kohta. Minul polnud aga sellist kohta, kuhu põgeneda, nüüd ehitan seda täiskasvanuna," kirjeldas Rohelend. "Positiivses mõttes on mu elu eesmärk võitlus, ma pean midagi tegema ja see hoiab mind elus," sõnas ta.

"Mina tunnen, et kunsti osa on minus lihtsalt kaasa sündinud. Seni kaua, kuni mul üks sõrm liigub, ei saa ma valida, et ma ei tee seda," ütles Rohelend, kes hariduselt on geenitehnoloog. Ta ei arva, et halb elu tuleb kaasa geenides.

"Kui sa omandad teatud keskkonnavälja - vahetad töökohta, on jama, vahetad suhet, ikka on jama, siis võibolla on vaja murda mustrit. Katkistes perekondadest tuleb väga vähe terveid inimesi, ilmselt ma ei ole terve inimene," arvas Rohelend. "Hullu ja terve inimese vahe on enesega hakkama saamine. Kui sa pole kodust kaasa saanud kasvatust, kuidas luua omale pere, siis pead selle ise välja mõtlema. Ja ega see lihtne ülesanne pole," sõnas ta.

Kunsti abil üritatakse tihti lapsi päästa. Rohelennu arvates päästab inimese see, kui ta leiab endas millegi, milles ta on hea. "Ühe asja, milles ta on hea, hakkab seda tegema ja tuleb tunnistus - siis ta on aktsepteeritud," kirjeldas ta. "Kaks olulist momenti on igas inimeses – talent ja anne, midagi teha. Olulisem neist on talent," lisas ta.

Rohelend tahab elus teha palju ja on selletõttu pidevas liikumises. "Kadestan neid inimesi, kes elavad vähem teadlikult sellest, et aeg on nii lühike. Kui olin viieaastane, ema haigestus vähki ja vanaema ja isa haigestusid. Ma ärkan selle teadmisega, et ma tahan teha väga palju asju ennem kui mu aeg saab otsa," seletas ta.

"Ma olen vilets lapsevanem, sest mul on jube vähe reegleid. Mina ei hakka nende eest mingeid otsuseid ära tegema. Kui inimene saab 18, siis ta peab oskama süüa teha ja koristama. Küll elu õpetab," sõnas Rohelend.

Koolis inimesed võivad õppida mingi hinnangu enda suhtes, näiteks, et nad ei ole head matemaatikas. "Ja siis kool lõppeb ja algab töö. Tänapäeval on väga paljud tööd sellised, kus pole tööülesandeid - pole metoodikat, pole kedagi, kellegagi lahendada koos. Selle jaoks on 12 aastat õppimist väga vähe tööriistu andnud. Mul on vahel kahju, et inimestele pole suudetud selgeks teha olulisi asju nagu füüsikat. Võibolla tuleb kord see päev, kus pole enam Google't ja on vaja mingit juhet ühendada," sõnas ta. Nii leiab ta, et koolis võetakse näiteks matemaatika ülesannete lahendamisel loogiline mõttekäik ära ja õpilastele antakse vaid abstraktsed valemid.

Meie ühiskonna suurimaks probleemiks peab Rohelend seda, et me ei väärtusta ja ei kiida oma inimesi. "Liiga kergekäeliselt oleme liiga vähe rõõmsad," lisas Rohelend, kes eelistaks pigem võltsnaeratust.

Rohelennu lapsed on küsinud temalt, et miks ta ei hakanud näitlejaks "Kirjanikuna saan kõik tegelased oma peas läbi mängida, mitte ei pea jääma ühele," kirjeldas ta.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.
Evald Okase muuseumis saab poppi ja glämmi

Evald Okase muusemi galeriis avatakse 27. juunil kell 17 Ivar Kaasiku ja Andro Kööbi maalinäitus "Pop & glam", kuraatoriks Harry Liivrand.

Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Katarina Tomps
Teatraalne kaamera. Katarina Tomps, "Don Quijote"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Kadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.