Ülo Krigul: mind hoiab töös korrapärasus ja rutiin ({{commentsTotal}})

Ülo Krigul
Ülo Krigul Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Siiamaani on käesolev aasta olnud Ülo Kriguli jaoks väga tihe ja töökas – kevadel toimusid mitmed esietendused, kontsert Eesti Kammerorkestriga, mais toimus rahvusvaheline heliloojate rostrum ("International Rostrum of Composers") ning nüüd Saaremaa ooperipäevad.

Suvi on Ülo Krigulal möödunud tavapäraselt töiselt, nii tuli eile Saaremaal maailma esiettekandele uus ooper "Luigeluulinn". "Suvel on looduslikku energiat rohkem, sellepärast ma ka ei tunne, et töö oleks varastatud puhkuse ajast, pigem läheb töö ka kergemini," Rannas lesimisest Krigul puudust ei tunne, ehk sellepärast, et ooperiproovid toimuvad mereääres. "Pigem tõmbab mind metsa, kui randa," rääkis Krigul tänases Klassikaraadio saates "Suvila" saatejuht Johanna Mängelile. Krigul ei kujuta ette, et heliloojal oleks vaja inspiratsiooni otsimiseks minna näiteks metsa, eelistab muusikat kirjutada kellast kellani. "Rutiin viib tulemusteni," arvas Krigul.

"Kui midagi on teistmoodi olnud, siis põhjus on selles, et mul on olnud võimalik regulaarselt ja pidevalt keskenduda muusika kirjutamisele," sõnas Krigul, kes otsustas mõni aasta tagasi, et tegeleb vaid muusika kirjutamisega ja jättis kõrvale organisatsioonides tegelemised. "See teeb protsessi lihtsamaks. Mind hoiab töös korrapärasus ja rutiin. Sellest tekib hea hoog," kirjeldas ta ning võrdles tööprotsessi inertsjõuga.

Samas on ka päevi, kus ei juhtu midagi. "Aga siis istud ikka oma aja laua taga ära ja saad oma töötunnid kirja," ütles helilooja. "See on samuti osa protsessist. Ka siis, kui vaid kustutad eelmise päeva tööd," sõnas Krigul, "kustukumm on heliloojal sama oluline nagu pliiats." Krigul kasutab endiselt muusika kirjutamiseks paberit ja pliiatsit. "Lõpptulemusena noteerin noodid arvutis, aga algfaas kasutan ikkagi pliiatsi abi, mis on kõige kiirem ja käepärasem," selgitas ta.

"Kirjutamise faasis on üheks osaks ka proov koos muusikutega," sõnas Krigul, kelle sõnul saab läbi muusika ühineda teiste inimestega ja leida ühine hingestatus. "Praktiline põhjus ühisteks proovideks on see, et kirjutamine läheb lihtsamaks, kui saad ka teiste ideesid kasutada. Tekib ühisosa tunnetamine ja tunne, et ma ei kirjuta seda vaid endale. Soov seda jagada on üks liikuma panevaid jõude," ütles Krigul. "See millises faasis ma sellega muusikute juurde lähen, on erinev. Proovide algusajaks olen püüelnud selle poole, et teaksin, milline see välja peab nägema. Nii saab arutada muusikutega, kas on võimalik minu kujutluspilti realiseerida," selgitas Krigul.

Kui heliloojalt tellitakse muusikat, peab ta teadma, mis temalt oodatakse ning tundma muusiku inimlikke omadusi. "Vähem ja rohkem, kas teadlikult või alateadlikult, arvestan ma sellega ning pigem on see mulle abiks," selgitas Krigul.

Helilooja sõnul on tal esiettekande juures raske istuda kuulaja toolile. "Nauding tundub hedonistlik termin selle jaoks. Mulle tundub see väga väärtusliku ajana, mil saan olla koos nende inimeste ja selle muusikaga. Pinget pakub pigem prooviprotsess – seal saab veel olla tegev selle juures. Esiettekande juures oled tegelikult juba asjast lahti ühendanud," rääkis Krigul. Päras loo valmis saamist on Kriguli sõnul raske sellesse tagasi minna. "Kirjutamise jooksul annan järjest rohkem endast ära. Kui olen ära kirjutanud, on minu töö tehtud. Jube raske on loosse nüansipeenelt sisse tagasi minna, kui keegi näiteks küsib mõne akordiloogika kohta," selgitas Krigul.

Helilooja rõõmustab selle üle, kui mõne loo puhul toimub esmaettekandeid mitu, samas mõnel juhul toimuv ka vaid üks. "Kurbust aitab vältida see, et kui lugu on valmis, annan ta ära ja annan talle õiguse elada oma elu. Pigem tekib kurbus muusiku pärast, kes on teinud harjutades ära nii suure töö ja kulutanud selleks nii palju aega," sõnas Krigul. Kirguli sõnul sõltub ettekande paigast väga palju. "On olnud päris palju häid saale, kus on võimalik oma muusikat kuulata nagu Finlandia või Pärnu kontserdisaal," sõnas Krigul.

"Salvestusprotsessiga on pigem olnud keeruline suhe. See tundub hästi lõplik – nii see nüüd jääbki ja pead lõpuks duublite vahel valima," sõnas Krigul. "Ka pillimängijana tekitab teistsuguse pinge, lõplikkuse kvaliteet on koguaeg kukla taga. See ei tähenda, et ma ei hindaks head salvestist," lisas ta. Näitena tõi ta Tõnu Kõrvitsa, kelle viimasest plaadist "Mirror" on aru saada, miks on plaate vaja

Kui varasemalt meeldis Krigulil välismaal olles külastada plaadipoode, siis enam ta seda ei naudi. "Tänu muusika kättesaadavusele on kirg ära võetud," ütles Krigul, kes meenutas aegu, mil veetis plaadipoodides tunde. Kuulamissoovitusena jagab Krigul, et kõigepealt tasuks plaati kuulata keskendunult. Pärast sellist tutvust on võimalik plaati kuulata ka taustamüraga ja isegi telefonist. Enda plaadiga pole Krigul veel tegelenud ega julgenud unistadagi.

"Nagu inimestel ikka on uusaastasoovid, siis minu uusaasta soov oli, et sügisel, kui looduses on kokkupakkimise ja tagasitõmbumise periood, oleks mul ka võimalik sellega kaasa minna. Et ma ei peaks suve lõppedes loodusele vastu asuma ja tööle hakkama," rääkis Krigul oma plaanidest, "Praegu unistan sellest, et istun ahju peal ja kuulan lugusid," lisas ta.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.
Juri Lotmani konverentsil esitletakse Zara Mintsi juubelikogumikku

Raamat “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” ("Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи: K 90-летию цо дня рождения“) on auavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale.

"Armastus""Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

FILM
Bukowski ühe õnnestunuma ekraniseeringu „Baarikärbes“ saamisloost on vanameister ise kirjutanud suurepäraselt absurdse ja iroonilise raamatu „Hollywood“. Kaader filmist „Baarikärbes“.
Arvustus. Poeet vastu tahtmist

Charles Bukowskiga seotud filmide retrospektiivil "Sõprus Bukowskiga" saab Sõpruse kinos 22. – 25. maini vaadata nelja silmapaistvamat Bukowski ainetel tehtud mängufilmi ning üht täispikka dokki.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Jaan Undusk "Kirjandusministeeriumis"
Arvustus. Tuntud ja tundmatu Undusk

Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Arhitekt Ülar Mark ERRArhitekt Ülar Mark ERR
ERR.ee video: vestlusõhtu "Eesti arhitektid. Ülar Mark"

17. mail toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos seitsmes vestlusõhtu sarjast "Eesti arhitektid". Sellel korral oli publiku ees arhitekt Ülar Mark, kes tegeleb aktiivselt nii ruumide loomise, purjetamise kui ka joogaga.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk