Ülo Krigul: mind hoiab töös korrapärasus ja rutiin ({{commentsTotal}})

Ülo Krigul Autor: PM/Scanpix Baltics

Siiamaani on käesolev aasta olnud Ülo Kriguli jaoks väga tihe ja töökas – kevadel toimusid mitmed esietendused, kontsert Eesti Kammerorkestriga, mais toimus rahvusvaheline heliloojate rostrum ("International Rostrum of Composers") ning nüüd Saaremaa ooperipäevad.

Suvi on Ülo Krigulal möödunud tavapäraselt töiselt, nii tuli eile Saaremaal maailma esiettekandele uus ooper "Luigeluulinn". "Suvel on looduslikku energiat rohkem, sellepärast ma ka ei tunne, et töö oleks varastatud puhkuse ajast, pigem läheb töö ka kergemini," Rannas lesimisest Krigul puudust ei tunne, ehk sellepärast, et ooperiproovid toimuvad mereääres. "Pigem tõmbab mind metsa, kui randa," rääkis Krigul tänases Klassikaraadio saates "Suvila" saatejuht Johanna Mängelile. Krigul ei kujuta ette, et heliloojal oleks vaja inspiratsiooni otsimiseks minna näiteks metsa, eelistab muusikat kirjutada kellast kellani. "Rutiin viib tulemusteni," arvas Krigul.

"Kui midagi on teistmoodi olnud, siis põhjus on selles, et mul on olnud võimalik regulaarselt ja pidevalt keskenduda muusika kirjutamisele," sõnas Krigul, kes otsustas mõni aasta tagasi, et tegeleb vaid muusika kirjutamisega ja jättis kõrvale organisatsioonides tegelemised. "See teeb protsessi lihtsamaks. Mind hoiab töös korrapärasus ja rutiin. Sellest tekib hea hoog," kirjeldas ta ning võrdles tööprotsessi inertsjõuga.

Samas on ka päevi, kus ei juhtu midagi. "Aga siis istud ikka oma aja laua taga ära ja saad oma töötunnid kirja," ütles helilooja. "See on samuti osa protsessist. Ka siis, kui vaid kustutad eelmise päeva tööd," sõnas Krigul, "kustukumm on heliloojal sama oluline nagu pliiats." Krigul kasutab endiselt muusika kirjutamiseks paberit ja pliiatsit. "Lõpptulemusena noteerin noodid arvutis, aga algfaas kasutan ikkagi pliiatsi abi, mis on kõige kiirem ja käepärasem," selgitas ta.

"Kirjutamise faasis on üheks osaks ka proov koos muusikutega," sõnas Krigul, kelle sõnul saab läbi muusika ühineda teiste inimestega ja leida ühine hingestatus. "Praktiline põhjus ühisteks proovideks on see, et kirjutamine läheb lihtsamaks, kui saad ka teiste ideesid kasutada. Tekib ühisosa tunnetamine ja tunne, et ma ei kirjuta seda vaid endale. Soov seda jagada on üks liikuma panevaid jõude," ütles Krigul. "See millises faasis ma sellega muusikute juurde lähen, on erinev. Proovide algusajaks olen püüelnud selle poole, et teaksin, milline see välja peab nägema. Nii saab arutada muusikutega, kas on võimalik minu kujutluspilti realiseerida," selgitas Krigul.

Kui heliloojalt tellitakse muusikat, peab ta teadma, mis temalt oodatakse ning tundma muusiku inimlikke omadusi. "Vähem ja rohkem, kas teadlikult või alateadlikult, arvestan ma sellega ning pigem on see mulle abiks," selgitas Krigul.

Helilooja sõnul on tal esiettekande juures raske istuda kuulaja toolile. "Nauding tundub hedonistlik termin selle jaoks. Mulle tundub see väga väärtusliku ajana, mil saan olla koos nende inimeste ja selle muusikaga. Pinget pakub pigem prooviprotsess – seal saab veel olla tegev selle juures. Esiettekande juures oled tegelikult juba asjast lahti ühendanud," rääkis Krigul. Päras loo valmis saamist on Kriguli sõnul raske sellesse tagasi minna. "Kirjutamise jooksul annan järjest rohkem endast ära. Kui olen ära kirjutanud, on minu töö tehtud. Jube raske on loosse nüansipeenelt sisse tagasi minna, kui keegi näiteks küsib mõne akordiloogika kohta," selgitas Krigul.

Helilooja rõõmustab selle üle, kui mõne loo puhul toimub esmaettekandeid mitu, samas mõnel juhul toimuv ka vaid üks. "Kurbust aitab vältida see, et kui lugu on valmis, annan ta ära ja annan talle õiguse elada oma elu. Pigem tekib kurbus muusiku pärast, kes on teinud harjutades ära nii suure töö ja kulutanud selleks nii palju aega," sõnas Krigul. Kirguli sõnul sõltub ettekande paigast väga palju. "On olnud päris palju häid saale, kus on võimalik oma muusikat kuulata nagu Finlandia või Pärnu kontserdisaal," sõnas Krigul.

"Salvestusprotsessiga on pigem olnud keeruline suhe. See tundub hästi lõplik – nii see nüüd jääbki ja pead lõpuks duublite vahel valima," sõnas Krigul. "Ka pillimängijana tekitab teistsuguse pinge, lõplikkuse kvaliteet on koguaeg kukla taga. See ei tähenda, et ma ei hindaks head salvestist," lisas ta. Näitena tõi ta Tõnu Kõrvitsa, kelle viimasest plaadist "Mirror" on aru saada, miks on plaate vaja

Kui varasemalt meeldis Krigulil välismaal olles külastada plaadipoode, siis enam ta seda ei naudi. "Tänu muusika kättesaadavusele on kirg ära võetud," ütles Krigul, kes meenutas aegu, mil veetis plaadipoodides tunde. Kuulamissoovitusena jagab Krigul, et kõigepealt tasuks plaati kuulata keskendunult. Pärast sellist tutvust on võimalik plaati kuulata ka taustamüraga ja isegi telefonist. Enda plaadiga pole Krigul veel tegelenud ega julgenud unistadagi.

"Nagu inimestel ikka on uusaastasoovid, siis minu uusaasta soov oli, et sügisel, kui looduses on kokkupakkimise ja tagasitõmbumise periood, oleks mul ka võimalik sellega kaasa minna. Et ma ei peaks suve lõppedes loodusele vastu asuma ja tööle hakkama," rääkis Krigul oma plaanidest, "Praegu unistan sellest, et istun ahju peal ja kuulan lugusid," lisas ta.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.