Ülo Krigul: mind hoiab töös korrapärasus ja rutiin
Siiamaani on käesolev aasta olnud Ülo Kriguli jaoks väga tihe ja töökas – kevadel toimusid mitmed esietendused, kontsert Eesti Kammerorkestriga, mais toimus rahvusvaheline heliloojate rostrum ("International Rostrum of Composers") ning nüüd Saaremaa ooperipäevad.
Suvi on Ülo Krigulal möödunud tavapäraselt töiselt, nii tuli eile Saaremaal maailma esiettekandele uus ooper "Luigeluulinn". "Suvel on looduslikku energiat rohkem, sellepärast ma ka ei tunne, et töö oleks varastatud puhkuse ajast, pigem läheb töö ka kergemini," Rannas lesimisest Krigul puudust ei tunne, ehk sellepärast, et ooperiproovid toimuvad mereääres. "Pigem tõmbab mind metsa, kui randa," rääkis Krigul tänases Klassikaraadio saates "Suvila" saatejuht Johanna Mängelile. Krigul ei kujuta ette, et heliloojal oleks vaja inspiratsiooni otsimiseks minna näiteks metsa, eelistab muusikat kirjutada kellast kellani. "Rutiin viib tulemusteni," arvas Krigul.
"Kui midagi on teistmoodi olnud, siis põhjus on selles, et mul on olnud võimalik regulaarselt ja pidevalt keskenduda muusika kirjutamisele," sõnas Krigul, kes otsustas mõni aasta tagasi, et tegeleb vaid muusika kirjutamisega ja jättis kõrvale organisatsioonides tegelemised. "See teeb protsessi lihtsamaks. Mind hoiab töös korrapärasus ja rutiin. Sellest tekib hea hoog," kirjeldas ta ning võrdles tööprotsessi inertsjõuga.
Samas on ka päevi, kus ei juhtu midagi. "Aga siis istud ikka oma aja laua taga ära ja saad oma töötunnid kirja," ütles helilooja. "See on samuti osa protsessist. Ka siis, kui vaid kustutad eelmise päeva tööd," sõnas Krigul, "kustukumm on heliloojal sama oluline nagu pliiats." Krigul kasutab endiselt muusika kirjutamiseks paberit ja pliiatsit. "Lõpptulemusena noteerin noodid arvutis, aga algfaas kasutan ikkagi pliiatsi abi, mis on kõige kiirem ja käepärasem," selgitas ta.
"Kirjutamise faasis on üheks osaks ka proov koos muusikutega," sõnas Krigul, kelle sõnul saab läbi muusika ühineda teiste inimestega ja leida ühine hingestatus. "Praktiline põhjus ühisteks proovideks on see, et kirjutamine läheb lihtsamaks, kui saad ka teiste ideesid kasutada. Tekib ühisosa tunnetamine ja tunne, et ma ei kirjuta seda vaid endale. Soov seda jagada on üks liikuma panevaid jõude," ütles Krigul. "See millises faasis ma sellega muusikute juurde lähen, on erinev. Proovide algusajaks olen püüelnud selle poole, et teaksin, milline see välja peab nägema. Nii saab arutada muusikutega, kas on võimalik minu kujutluspilti realiseerida," selgitas Krigul.
Kui heliloojalt tellitakse muusikat, peab ta teadma, mis temalt oodatakse ning tundma muusiku inimlikke omadusi. "Vähem ja rohkem, kas teadlikult või alateadlikult, arvestan ma sellega ning pigem on see mulle abiks," selgitas Krigul.
Helilooja sõnul on tal esiettekande juures raske istuda kuulaja toolile. "Nauding tundub hedonistlik termin selle jaoks. Mulle tundub see väga väärtusliku ajana, mil saan olla koos nende inimeste ja selle muusikaga. Pinget pakub pigem prooviprotsess – seal saab veel olla tegev selle juures. Esiettekande juures oled tegelikult juba asjast lahti ühendanud," rääkis Krigul. Päras loo valmis saamist on Kriguli sõnul raske sellesse tagasi minna. "Kirjutamise jooksul annan järjest rohkem endast ära. Kui olen ära kirjutanud, on minu töö tehtud. Jube raske on loosse nüansipeenelt sisse tagasi minna, kui keegi näiteks küsib mõne akordiloogika kohta," selgitas Krigul.
Helilooja rõõmustab selle üle, kui mõne loo puhul toimub esmaettekandeid mitu, samas mõnel juhul toimuv ka vaid üks. "Kurbust aitab vältida see, et kui lugu on valmis, annan ta ära ja annan talle õiguse elada oma elu. Pigem tekib kurbus muusiku pärast, kes on teinud harjutades ära nii suure töö ja kulutanud selleks nii palju aega," sõnas Krigul. Kirguli sõnul sõltub ettekande paigast väga palju. "On olnud päris palju häid saale, kus on võimalik oma muusikat kuulata nagu Finlandia või Pärnu kontserdisaal," sõnas Krigul.
"Salvestusprotsessiga on pigem olnud keeruline suhe. See tundub hästi lõplik – nii see nüüd jääbki ja pead lõpuks duublite vahel valima," sõnas Krigul. "Ka pillimängijana tekitab teistsuguse pinge, lõplikkuse kvaliteet on koguaeg kukla taga. See ei tähenda, et ma ei hindaks head salvestist," lisas ta. Näitena tõi ta Tõnu Kõrvitsa, kelle viimasest plaadist "Mirror" on aru saada, miks on plaate vaja
Kui varasemalt meeldis Krigulil välismaal olles külastada plaadipoode, siis enam ta seda ei naudi. "Tänu muusika kättesaadavusele on kirg ära võetud," ütles Krigul, kes meenutas aegu, mil veetis plaadipoodides tunde. Kuulamissoovitusena jagab Krigul, et kõigepealt tasuks plaati kuulata keskendunult. Pärast sellist tutvust on võimalik plaati kuulata ka taustamüraga ja isegi telefonist. Enda plaadiga pole Krigul veel tegelenud ega julgenud unistadagi.
"Nagu inimestel ikka on uusaastasoovid, siis minu uusaasta soov oli, et sügisel, kui looduses on kokkupakkimise ja tagasitõmbumise periood, oleks mul ka võimalik sellega kaasa minna. Et ma ei peaks suve lõppedes loodusele vastu asuma ja tööle hakkama," rääkis Krigul oma plaanidest, "Praegu unistan sellest, et istun ahju peal ja kuulan lugusid," lisas ta.
Toimetaja: Mariliis Peterson