Vastaseisule vaatamata algatatakse menetlus Kalevipoja kuju hoonestusloa taotlemiseks ({{commentsTotal}})

Kultuuriministeerium, muinsuskaitseamet ja mitu kunstiringkonda on vastu Tauno Kangro plaanile püstitada Tallinna lahte hiiglaslik Kalevipoja kuju. Sellest hoolimata algatab tehnilise järelevalve amet hoonestusloa menetlemise.

Muinsuskaitseameti eksperthinnang ütleb, et Kalevipoja kuju hakkaks varjutama piirkonnas asuvaid kultuurimälestisi ja mõjutaks ka veealuseid mälestisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Muinsuskaitseamet arvab, et see pole hea mõte, sest see loob mälestiste ette uue dominandi. Tegemist on vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga, vaatesektoriga ja see kuju ei varjaks niivõrd vanalinna, vaid Maarjamäe lossi ja memoriaalkompleksi, mis on ka võib-olla tulevane mälestis. Vette ehitades peab arvestama ka allveearheoloogilise pärandiga. Kui antakse luba, siis tuleb teha allveearheoloogilised uuringud ja välja selgitada, kas seal on allveevrakke ja arheoloogilist pärandit," selgitas muinsuskaitseameti peaspetsialist Merle Kinks.

Tehnilise järelvalve amet märkis aga, et neil pole alust hoonestosloa menetlemise algatamisest keelduda, kuna kuju ei kahjusta otseselt riiklikke huve.

"Seda, et hinnata, kas ta sinna sobib või kas ta võib kahjustada kultuuripärandit või mitte, me saame teha ikkagi hoonestusloa menetluse käigus ja täna me otsustame seda, kas algatada hoonestlusloa menetlus või mitte. Hoonestusloa menetlusest keeldumise alused on hästi selged, veeseaduses välja toodud ja praegune taotlus vastab kõikidele nõuetele, nii et mulle praegu tundub, et me menetlemise algatamisest keelduda ei saa," ütles Kaur Kajak TJA-st.

Eriarvamusele kirjutasid alla ka kunstiakadeemia õppejõud.

"Tegemist on sellise skulptuuriga, mis on oma olemuselt üsna karikatuurne. Tema modelleering on - nii palju kui oleme seda kavandit näinud - harrastusliku skulptori vormikeelega ja see koht on Eesti ja Tallinna jaoks niivõrd oluline, see on nagu raamatu tiitelleht, ja kui meil on selline moto, siis peame arvestama, et selliselt hakatakse meie avlikku ruumi, kunsti ja poliitikat võtma," rääkis kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri õppetooli juhataja Kirke Kangro.

"Mina arvan, et nüüd tuleb avalikustada nende ametnike nimed, kes sellisel moel sellise teose lasevad Eesti avalikku ruumi, ignoreerides kogu siinse kunstnikkonna, kunstiekspertide, muuseumide, galeriide, kuraatorite, kunstiajaloolaste arvamust. Kui see tõepoolest otsustavatele ametnikele ja riigipoolsetele otsustajatele ei loe, siis ma päris hästi ei saa aru, milleks meil sellisel moel Eestis kunsti on vaja," lisas ta.

MTÜ Kalevipoja Kojutulek soovib Tallinna lahte püstitada 32 meetri kõrguse Kalevipoja kuju, mis kujutab rahvuskangelase Kalevipoja kodumaale tagasitulekut.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: