Vastaseisule vaatamata algatatakse menetlus Kalevipoja kuju hoonestusloa taotlemiseks ({{commentsTotal}})

Kultuuriministeerium, muinsuskaitseamet ja mitu kunstiringkonda on vastu Tauno Kangro plaanile püstitada Tallinna lahte hiiglaslik Kalevipoja kuju. Sellest hoolimata algatab tehnilise järelevalve amet hoonestusloa menetlemise.

Muinsuskaitseameti eksperthinnang ütleb, et Kalevipoja kuju hakkaks varjutama piirkonnas asuvaid kultuurimälestisi ja mõjutaks ka veealuseid mälestisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Muinsuskaitseamet arvab, et see pole hea mõte, sest see loob mälestiste ette uue dominandi. Tegemist on vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga, vaatesektoriga ja see kuju ei varjaks niivõrd vanalinna, vaid Maarjamäe lossi ja memoriaalkompleksi, mis on ka võib-olla tulevane mälestis. Vette ehitades peab arvestama ka allveearheoloogilise pärandiga. Kui antakse luba, siis tuleb teha allveearheoloogilised uuringud ja välja selgitada, kas seal on allveevrakke ja arheoloogilist pärandit," selgitas muinsuskaitseameti peaspetsialist Merle Kinks.

Tehnilise järelvalve amet märkis aga, et neil pole alust hoonestosloa menetlemise algatamisest keelduda, kuna kuju ei kahjusta otseselt riiklikke huve.

"Seda, et hinnata, kas ta sinna sobib või kas ta võib kahjustada kultuuripärandit või mitte, me saame teha ikkagi hoonestusloa menetluse käigus ja täna me otsustame seda, kas algatada hoonestlusloa menetlus või mitte. Hoonestusloa menetlusest keeldumise alused on hästi selged, veeseaduses välja toodud ja praegune taotlus vastab kõikidele nõuetele, nii et mulle praegu tundub, et me menetlemise algatamisest keelduda ei saa," ütles Kaur Kajak TJA-st.

Eriarvamusele kirjutasid alla ka kunstiakadeemia õppejõud.

"Tegemist on sellise skulptuuriga, mis on oma olemuselt üsna karikatuurne. Tema modelleering on - nii palju kui oleme seda kavandit näinud - harrastusliku skulptori vormikeelega ja see koht on Eesti ja Tallinna jaoks niivõrd oluline, see on nagu raamatu tiitelleht, ja kui meil on selline moto, siis peame arvestama, et selliselt hakatakse meie avlikku ruumi, kunsti ja poliitikat võtma," rääkis kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri õppetooli juhataja Kirke Kangro.

"Mina arvan, et nüüd tuleb avalikustada nende ametnike nimed, kes sellisel moel sellise teose lasevad Eesti avalikku ruumi, ignoreerides kogu siinse kunstnikkonna, kunstiekspertide, muuseumide, galeriide, kuraatorite, kunstiajaloolaste arvamust. Kui see tõepoolest otsustavatele ametnikele ja riigipoolsetele otsustajatele ei loe, siis ma päris hästi ei saa aru, milleks meil sellisel moel Eestis kunsti on vaja," lisas ta.

MTÜ Kalevipoja Kojutulek soovib Tallinna lahte püstitada 32 meetri kõrguse Kalevipoja kuju, mis kujutab rahvuskangelase Kalevipoja kodumaale tagasitulekut.

Toimetaja: Merili Nael



Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.