Vastaseisule vaatamata algatatakse menetlus Kalevipoja kuju hoonestusloa taotlemiseks ({{commentsTotal}})

Kultuuriministeerium, muinsuskaitseamet ja mitu kunstiringkonda on vastu Tauno Kangro plaanile püstitada Tallinna lahte hiiglaslik Kalevipoja kuju. Sellest hoolimata algatab tehnilise järelevalve amet hoonestusloa menetlemise.

Muinsuskaitseameti eksperthinnang ütleb, et Kalevipoja kuju hakkaks varjutama piirkonnas asuvaid kultuurimälestisi ja mõjutaks ka veealuseid mälestisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Muinsuskaitseamet arvab, et see pole hea mõte, sest see loob mälestiste ette uue dominandi. Tegemist on vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga, vaatesektoriga ja see kuju ei varjaks niivõrd vanalinna, vaid Maarjamäe lossi ja memoriaalkompleksi, mis on ka võib-olla tulevane mälestis. Vette ehitades peab arvestama ka allveearheoloogilise pärandiga. Kui antakse luba, siis tuleb teha allveearheoloogilised uuringud ja välja selgitada, kas seal on allveevrakke ja arheoloogilist pärandit," selgitas muinsuskaitseameti peaspetsialist Merle Kinks.

Tehnilise järelvalve amet märkis aga, et neil pole alust hoonestosloa menetlemise algatamisest keelduda, kuna kuju ei kahjusta otseselt riiklikke huve.

"Seda, et hinnata, kas ta sinna sobib või kas ta võib kahjustada kultuuripärandit või mitte, me saame teha ikkagi hoonestusloa menetluse käigus ja täna me otsustame seda, kas algatada hoonestlusloa menetlus või mitte. Hoonestusloa menetlusest keeldumise alused on hästi selged, veeseaduses välja toodud ja praegune taotlus vastab kõikidele nõuetele, nii et mulle praegu tundub, et me menetlemise algatamisest keelduda ei saa," ütles Kaur Kajak TJA-st.

Eriarvamusele kirjutasid alla ka kunstiakadeemia õppejõud.

"Tegemist on sellise skulptuuriga, mis on oma olemuselt üsna karikatuurne. Tema modelleering on - nii palju kui oleme seda kavandit näinud - harrastusliku skulptori vormikeelega ja see koht on Eesti ja Tallinna jaoks niivõrd oluline, see on nagu raamatu tiitelleht, ja kui meil on selline moto, siis peame arvestama, et selliselt hakatakse meie avlikku ruumi, kunsti ja poliitikat võtma," rääkis kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri õppetooli juhataja Kirke Kangro.

"Mina arvan, et nüüd tuleb avalikustada nende ametnike nimed, kes sellisel moel sellise teose lasevad Eesti avalikku ruumi, ignoreerides kogu siinse kunstnikkonna, kunstiekspertide, muuseumide, galeriide, kuraatorite, kunstiajaloolaste arvamust. Kui see tõepoolest otsustavatele ametnikele ja riigipoolsetele otsustajatele ei loe, siis ma päris hästi ei saa aru, milleks meil sellisel moel Eestis kunsti on vaja," lisas ta.

MTÜ Kalevipoja Kojutulek soovib Tallinna lahte püstitada 32 meetri kõrguse Kalevipoja kuju, mis kujutab rahvuskangelase Kalevipoja kodumaale tagasitulekut.

Toimetaja: Merili Nael



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: