Suri helilooja ja muusikateadlane Harry Olt ({{commentsTotal}})

Harry Olt, 1929 - 2016
Harry Olt, 1929 - 2016

Kolmapäeval suri Rootsis 87. eluaastal Eesti muusikateadlane, helilooja, muusika- ja kultuuritegelane Harry Olt.

Lähedased teatasid ERR-i uudisteportaalile, et Olt maetakse Stockholmi.

Harry Olt sündis Porkuni vallas Kadila külas 26. aprillil 1929. aastal talupoja peres. Kui noormees oli 15-aastane, otsustati 1944. aasta sügisel Rootsi põgeneda. Olt hakkas õppima Arvika kõrgemas muusikakoolis klaveri ja muusikateooria erialal. Ta õppis eraviisil ka dirigeerimist Olav Rootsi juures ning kompositsiooni 1949–1955 Eduard Tubina käe all, seejärel veel muusikateadust Uppsala ülikoolis ja muusikasotsioloogiat Stockholmi ülikoolis.

Harry Olt on pidanud Stockholmis erastuudiot, juhatanud Stockholmi muusikakooli, olnud seejärel Rootsi Raadios muusikatoimetaja ja Rootsi Riikliku kontserdibüroo Rikskonserter mänedžer ning kõige kauem, 1970–1994 Södertälje linnavalitsuse teatri- ja muusikaintendant, kus ta sai samuti eesti muusikat ja muusikuid tutvustada. Ta on tegutsenud ka lektori ja õppejõuna. 1974–1988 oli Olt selle kõrval Stockholmi ülikooli Balti uuringute instituudi teatri- ja muusikareferent, 1987. aastast ka selle sekretär.

Kultuurileht Sirp meenutas Oldi 85. sünnipääeva puhul ilmunud artiklis, et eriti silmapaistev oli tema muusikateaduslik tegevus. Olt osales Rootsi kultuuriuuringuis, koostas Balti Instituudis ning ka Rootsi Raadiole eesti muusika referentsfonoteegi ja Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias Eduard Tubina käsikirjade fondi. 1985. aastaks valmisid tal Tubina loomingu koondülevaade, diskograafia ja bibliograafia.

Juba 1970. aastal ilmus Eesti nüüdisheliloojaid käsitlev raamat rootsi ja inglise keeles. Raamatuid rootsi ja eeskätt eesti muusikast on Oldil vähemalt kümmekond, nende hulgas erilise tähtsusega on väga teaberikas koguteos „Estonian Music”.

Alates 1960. aastatest oli Harry Olt peamisi eesti ja rootsi kultuuri vahendajaid, korraldades kontserdireise, konverentse, näitusi, publikatsioone, etendusi, nt projekt „Tuule ja vee lapsed” (1986–2002), tutvustades regulaarselt eesti muusikat ka Rootsi raadios. Ta oli 1952–1964 ajakirja Vaba Eesti tegevtoimetaja ja vastutav väljaandja.

Toimetaja: Indrek Kuus



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: