"Suur maalritöö" tungib kahepinnaliselt kujutamiselt ruumi ({{commentsTotal}})

{{1470040829000 | amCalendar}}
Laura Põld
Laura Põld "Nomaadilised perspektiivid" Autor/allikas: Pressimaterjalid

3. augustil avatakse Haapsalus Evald Okase Muuseumis näitus "Suur maalritöö", kus Edgar Valteri illustratsioonide kõrval näeb valikut Eesti uuest põnevamast maalikunstist.

Ellen Niidu tekstide ja Edgar Valteri piltidega legendaarne lasteraamat "Suur maalritöö“ (1971) ilmus ajal, mil kunstnikele oli antud ametlik voli ühiskonna kujundamises kaasa lüüa ning Eestis asus seda voli halli ja üksluisena tajutud nõukogude keskkonna suhtes rõõmuga rakendama areenile astunud popkunsti põlvkond. Selles kultuslikus ja paljutõlgendatud lasteraamatus, millega on üles kasvanud mitmed generatsioonid, kutsub inimkond maailma ümber kujundama kunstniku, sest "kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest. Kuis hoida lahus tinti teest või mahla piimast, liimi meest, kui kõik on värvimata?".

Viimaste aastate noores Eesti maalikunstis toimunud arengud kõnelevad taaskord sellest, et molbertil tehtavast auraatilisest nelinurksest objektist enam ei piisa, et hoida maalikunsti aktuaalse kaasaegse kunsti meediumina. Mitmed noorema põlvkonna maalijad on neil aastatel hakanud tegelema installatiivse maalikunstiga, mis on märkimisväärselt suur ning tungib kahepinnaliselt kujutamiselt jõuliselt ruumi, võttes sageli oma arsenali ka foto, video, heli, keraamika ja valmisesemed või laienedes sõnumina linnaruumi. Võib-olla on kõigi aegade kunstnike salasoov olnud katta maailm oma kujunditega?

Laura Põllu mustrilised lõuendid voogavad üle Yamanashi katuste, Merike Estna rändab maaliga Sahara kõrbest Arktika liustikule ja Aasia džunglisse, Anna Škodenko üleni must ateljee on tema salapärase isiku pikendus, Helmi Arraku maalid kasvavad välja tema magamistoa miljööst, Kristi Kongi vaatab maailma läbi värviliste ruloode ja peeglite, Mart Vainre uurib pintslitõmmet tuhandekordses suurenduses, Mihkel Ilus muudab abstraktse maali inimnäoliseks, Marie Kõljalg vallutab krüptiliste kujunditega linna teadetetahvlid ja Uku Sepsivart teostab ootamatuid sekkumisi otse näituse südames.

Näitusel on eksponeeritud ka Edgar Valteri originaalillustratsioonid "Suurele maalritööle“, mille erksad värvid toonastesse raamatutiraažidesse trükitehnoloogilistel põhjustel ei jõudnud, kuid on akvarellitehnikas originaalteostel suurepäraselt säilinud.

Näituse kuraator on Liisa Kaljula ja graafiline disainer Helmi Arrak.

"Suur maalritöö" jääb Evald Okase Muuseumi esimesel korrusel ja pööningusaalis ning Haapsalu linnaruumis avatuks 31. augustini.

Toimetaja: Kaspar Viilup, Valner Valme



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: