Poola ooperiteatri direktor ooperipäevadest: siin on nii võluv ja ilus, et tulen järgmisel aastal tagasi ({{commentsTotal}})

Kuressaares on käimas üheksandad Saaremaa ooperipäevad, kus selle aasta peakülalisena on kohal Wroclawi ooperiteater Poolast, mida esindab Saaremaal 185-liikmeline delegatsioon.

Siiani on publik festivali peakülalise soojalt vastu võtnud ning eile õhtul kõlanud Giuseppe Verdi "Othello" oli ooperipäevade jaoks Kuressaare lossihoovi ehitatud 2000 inimest mahutavas ooperimajas välja müüdud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Wroclawi ooperiteater on tuntud oma ühtsuse ja professionaalsuse poolest. "See on väga suure repertuaariga teater, väga pika ajalooga teater ja selle kahekümne aasta jooksul, mida proua Ewa Michnik on seda nii kunstiliselt kui ka majanduslikult juhtinud, teevad nad pidevalt etendusi ka vabas õhus, järve kaldal oma kodulinnas. Seetõttu nende sobimine siia Saaremaa ooperipäevadele läks väga sujuvalt ja heatahtlikult," selgitas Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.

Juba viimased 21 aastat on Ewa Michniku eestvedamisel Wroclawi ooperiteater etenduste arvu poolest Poolas esikohal ning esirinnas ollakse ka Euroopas. Laupäeva õhtul Kuressaare lossihoovis toimuv traditsiooniline ooperigala on Ewa Michnikule aga erilise tähendusega. "Viimane etendus, mida dirigeerin direktorina, toimub siinsamas Saaremaal ja see on ooperigala. Minu jaoks on see kroonsündmus, pärg, mis kroonib tervet minu karjääri," tunnistas ta.

Tänavune festival ei jää Poola ooperiteatri grand old lady'le aga viimaseks. "See koht on nii võluv ja ilus, et ma olen otsustanud, et järgmisel aastal tulen siia oma abikaasaga tagasi just selle festivali perioodiks, et vaadata neid etendusi, kuulata muusikat ja nautida Saaremaad," kiitis Michnik.

Järgmise aasta festivali peakülaline on Saksamaalt Krefeld Mönchengladbachi teater. Hetkel käivad aga läbirääkimised juba 2019. aasta ooperipäevade võimaliku peakülalisega. "Eesti kontsert on viimase kolme aasta jooksul olnud päris edukas Hiinas viimaks Hiinasse Eesti kollektiive. Suhtleme väga tihedalt Hiinaga ja meil on ees ootamas suured plaanid. Hiinlaste Saaremaale tulek on tõenäoline," ütles Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten.

Kuressaare kannab ooperipealinna tiitlit veel 31. juulini.

Toimetaja: Rutt Ernits



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: