Peeter Helme: telefon, kas vabadus või tüütus? ({{commentsTotal}})

Eri põlvkonnad infoühiskonnas.
Eri põlvkonnad infoühiskonnas. Autor/allikas: Quinn Dombrowski/Flickr Creative Commons

Sattusin ajalehest Die Welt lugema arvustust ühele värskele Saksa romaanile, mis algas järgneva lausega: "Tänasele 16aastasele pole võimalik seletada, et telekommunikatsioon ja vabadus omavahel kokku ei käi." Lugesin lauset mitu korda, saamata aru, mida sellega mõeldi.

Lihtne lause ju. Ka saksa keeles. Ükski sõna polnud eraldi võttes arusaamatu. Ometi aru ma ei saanud. Mõtlesin, et las ta jääda ja lugesin edasi. Ning ühtäkki taipasin – nimelt käis jutt teosest, mis kirjeldas ida-saksa noorte elu-olu aastal 1985. Ja tõesti – toona ei käinud telekommunikatsioon ja vabadus just käsikäes. Ehk siis: suvepuhkusel noored, kel polnud kodus telefoni, olid täiesti vabad tööl või, nagu antud raamatus, reisil viibivate vanemate kontrollist.

Ja kellel siiski oli, sel tarvitses vaid korterist väljuda või – veel parem – kodulinnast ära, näiteks maale sõita, ja polnud mingit võimalust teda tabada. Muidugi ei kehtinud see mitte ainult noorte ja mitte ainult Saksa Demokraatliku Vabariigi kohta – ka NSV Liidus oli telefoni puudumine paljude meelest ebamugav ja sümboliseeris selle riigi nõmedust ja saamatust, kuid samas tähendas elu ilma telefonita ka vabadust paljudest kohustustest ning võimaldas vähemalt natukenegi väljuda totalitaarse riigi suure venna pilgu alt.

Nõnda tulebki välja, et lausest "Tänasele 16aastasele pole võimalik seletada, et telekommunikatsioon ja vabadus omavahel kokku ei käi" mitte aru saamiseks pole vaja olla 16. Piisab ka sellest, kui elada ligi 20 aastat maailmas, kus mobiiltelefon on olemas igal täiskasvanul. Ja vist viimased kümmekond aastat maailmas, kus mobiiltelefon on olemas paljudel algkoolilastel.

Kuid mitte see ei üllata. Üllatab hoopis tõsiasi, et oleme harjunud mõtlema meid kõikjal saatvatest sidevahenditest kui vabaduse märgist ja selle võimaldajast. Seda rõhutab ka sideteenuste reklaam, milles rõhutakse võimalusele teha nutitelefoniga igasuguseid tükke ükskõik kus – kohvikus, rannas, metsas.

Tegelikult võiks mõelda ka teisiti. Mõelda telefonist isegi mitte kui pelgast tüütusest, milleks ta paljude jaoks kindlasti juba aastaid on, vaid mõelda temast tõesti kui Väiksest Vennast. Just Väiksest, ja mitte Suurest Vennast. Pean silmas seda, et tänapäeva ühiskonnas pole vaja tunda sääraseid hirme, nagu 1985. aastal oli nii idasakslastel kui meil endal, kuid seevastu oleme ise oma elu mugavamaks muutes loonud Väikse Venna. See tegelane ei ähvarda meid otseselt vaimse ja kindlasti mitte füüsilise vägivallaga, vaid Väike Vend on pigem tüütus – ta tahaks sundida meid ostma igasugu träni ja tegema kõiksugu asju, mis tema andmetel meile meeldivad ja mida me tahame. Paraku tuleb ta oma ideedega tihti lagedale kõige sobimatumatel hetkedel ning telefon heliseb näiteks siis, kui oleme välismaal, liguneme vannis, vedeleme rannaliival või tahaks lihtsalt vaikuses ja rahus kuulata linnulaulu ja ritsikate saagimist.

Nagu öeldud, ega Väike Vend siis pahasti mõtle. Ja vahel ta ju meeldib meile ka. Ta teeb ju tõesti sageli elu mugavamaks, toob kõik koju kätte ja loeb soove silmist ning see, et ta meie tegemisi hoolega jälgib ja meelde jätab, pole ju paha pärast. Eks?

Aga tõsi on ka see, et nõnda, tükk tüki haaval, oleme loovutanud paraja portsu oma vabadusest, oma privaatsusest ning tagasi saame võita selle vaid omalaadse sotsiaalse enesetapu hinnaga – telefoni välja lülitades, postkastist välja logides, sotsiaalvõrgustikke ignoreerides.

Kas see on hea või halb? Raske öelda. Neid asju on keeruline kaalukausile panna. Aga selge on see, et 1985. aastat, millest juttu alustasin, tagasi ei saa. Ei heas ega halvas. See aeg muutubki vääramatult üha kaugemaks ja kaugemaks ning mõte sellest, et telefoni puudumine on vabadus, mõjub nüüd anakronistlikult. Nii see lihtsalt on. Igal ajal on oma head ja vead ning on vaid inimlik mõelda, et minevik on kuidagi ehedam. Ei ole ta midagi. Ehedus on ikka üsna isiklik asi ning kas keegi otsib seda metsavaikusest, kuhu suundudes lülitab ta oma telefoni välja või elab täiel rinnal tänapäeva tehnikast tiinet elu, on vaba valik. Vahel tuleb selle vabaduse olemasolu endale lihtsalt teadvustada.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.