Peeter Helme: telefon, kas vabadus või tüütus? ({{commentsTotal}})

Eri põlvkonnad infoühiskonnas.
Eri põlvkonnad infoühiskonnas. Autor/allikas: Quinn Dombrowski/Flickr Creative Commons

Sattusin ajalehest Die Welt lugema arvustust ühele värskele Saksa romaanile, mis algas järgneva lausega: "Tänasele 16aastasele pole võimalik seletada, et telekommunikatsioon ja vabadus omavahel kokku ei käi." Lugesin lauset mitu korda, saamata aru, mida sellega mõeldi.

Lihtne lause ju. Ka saksa keeles. Ükski sõna polnud eraldi võttes arusaamatu. Ometi aru ma ei saanud. Mõtlesin, et las ta jääda ja lugesin edasi. Ning ühtäkki taipasin – nimelt käis jutt teosest, mis kirjeldas ida-saksa noorte elu-olu aastal 1985. Ja tõesti – toona ei käinud telekommunikatsioon ja vabadus just käsikäes. Ehk siis: suvepuhkusel noored, kel polnud kodus telefoni, olid täiesti vabad tööl või, nagu antud raamatus, reisil viibivate vanemate kontrollist.

Ja kellel siiski oli, sel tarvitses vaid korterist väljuda või – veel parem – kodulinnast ära, näiteks maale sõita, ja polnud mingit võimalust teda tabada. Muidugi ei kehtinud see mitte ainult noorte ja mitte ainult Saksa Demokraatliku Vabariigi kohta – ka NSV Liidus oli telefoni puudumine paljude meelest ebamugav ja sümboliseeris selle riigi nõmedust ja saamatust, kuid samas tähendas elu ilma telefonita ka vabadust paljudest kohustustest ning võimaldas vähemalt natukenegi väljuda totalitaarse riigi suure venna pilgu alt.

Nõnda tulebki välja, et lausest "Tänasele 16aastasele pole võimalik seletada, et telekommunikatsioon ja vabadus omavahel kokku ei käi" mitte aru saamiseks pole vaja olla 16. Piisab ka sellest, kui elada ligi 20 aastat maailmas, kus mobiiltelefon on olemas igal täiskasvanul. Ja vist viimased kümmekond aastat maailmas, kus mobiiltelefon on olemas paljudel algkoolilastel.

Kuid mitte see ei üllata. Üllatab hoopis tõsiasi, et oleme harjunud mõtlema meid kõikjal saatvatest sidevahenditest kui vabaduse märgist ja selle võimaldajast. Seda rõhutab ka sideteenuste reklaam, milles rõhutakse võimalusele teha nutitelefoniga igasuguseid tükke ükskõik kus – kohvikus, rannas, metsas.

Tegelikult võiks mõelda ka teisiti. Mõelda telefonist isegi mitte kui pelgast tüütusest, milleks ta paljude jaoks kindlasti juba aastaid on, vaid mõelda temast tõesti kui Väiksest Vennast. Just Väiksest, ja mitte Suurest Vennast. Pean silmas seda, et tänapäeva ühiskonnas pole vaja tunda sääraseid hirme, nagu 1985. aastal oli nii idasakslastel kui meil endal, kuid seevastu oleme ise oma elu mugavamaks muutes loonud Väikse Venna. See tegelane ei ähvarda meid otseselt vaimse ja kindlasti mitte füüsilise vägivallaga, vaid Väike Vend on pigem tüütus – ta tahaks sundida meid ostma igasugu träni ja tegema kõiksugu asju, mis tema andmetel meile meeldivad ja mida me tahame. Paraku tuleb ta oma ideedega tihti lagedale kõige sobimatumatel hetkedel ning telefon heliseb näiteks siis, kui oleme välismaal, liguneme vannis, vedeleme rannaliival või tahaks lihtsalt vaikuses ja rahus kuulata linnulaulu ja ritsikate saagimist.

Nagu öeldud, ega Väike Vend siis pahasti mõtle. Ja vahel ta ju meeldib meile ka. Ta teeb ju tõesti sageli elu mugavamaks, toob kõik koju kätte ja loeb soove silmist ning see, et ta meie tegemisi hoolega jälgib ja meelde jätab, pole ju paha pärast. Eks?

Aga tõsi on ka see, et nõnda, tükk tüki haaval, oleme loovutanud paraja portsu oma vabadusest, oma privaatsusest ning tagasi saame võita selle vaid omalaadse sotsiaalse enesetapu hinnaga – telefoni välja lülitades, postkastist välja logides, sotsiaalvõrgustikke ignoreerides.

Kas see on hea või halb? Raske öelda. Neid asju on keeruline kaalukausile panna. Aga selge on see, et 1985. aastat, millest juttu alustasin, tagasi ei saa. Ei heas ega halvas. See aeg muutubki vääramatult üha kaugemaks ja kaugemaks ning mõte sellest, et telefoni puudumine on vabadus, mõjub nüüd anakronistlikult. Nii see lihtsalt on. Igal ajal on oma head ja vead ning on vaid inimlik mõelda, et minevik on kuidagi ehedam. Ei ole ta midagi. Ehedus on ikka üsna isiklik asi ning kas keegi otsib seda metsavaikusest, kuhu suundudes lülitab ta oma telefoni välja või elab täiel rinnal tänapäeva tehnikast tiinet elu, on vaba valik. Vahel tuleb selle vabaduse olemasolu endale lihtsalt teadvustada.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: