Suri kunstnik Leili Muuga ({{commentsTotal}})

{{1470051686000 | amCalendar}}

In memoriam Leili Muuga 14. XI 1922 – 1.VIII 2016.

On lahkunud silmapaistev vanema põlvkonna kunstnik, maalija Leili Muuga.

Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltšikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltšikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordžonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos.

Aastail 1947-51 õppis ta – peamiselt Alfred Kongo juhendamisel – Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga pälvis peatselt tähelepanu andeka kompositsioonimaalijana. Mõned tema 1950. aastate kompositsioonid olid väljas Kumu kunstimuuseumi näitusel "Romantiline ja edumeelne: stalinistlik impressionism". Maalita "Kohvikus 1940. aastal" (1956) tundub mõeldamatuna muuseumi püsiekspositsioon. Üleliidulise kuulsuse tõi "Protest sõja vastu" (1959), 1960. aastate eesti maali tippteoseid on kunsti sümbolkujundina mõjuv "Orkester" (1962). Tugev realistlik aluspõhi, impressionismikogemus ning 1950ndate lõpupoolele ja 1960ndatele iseloomulik üldistuspüüe, ühtaegu isikupärase väljenduslaadi väärtustamine olid tegurid, mis kujundasid tema kunsti. Viimane arenes rahulikult ja väärikalt raamides, mille määrasid kunstniku temperament ja väärtushinnangud. Kompositsiooni kõrval tõusis tema loomingus juba 1950. aastatel juhtivaks žanriks portree, milles tema modelle ühendab meditatiivsus ja lüürilisus. Ta on maalinud veduute Tallinnast, Budapestist ja Veneetsiast, ent rohkem paelus teda loodus – talvised väljad Tartumaal, kaljusaared Murmanski lähedal, Saaremaa rohelised rannad, Lohusalu oma kalurimiljööga. Kadakasalu hävimisele Lohusalus reageeris ta maaliga "Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli – nii suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94), kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma haigevoodist.

Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent). 1965 omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase nimetus. 1965/66 toimus Tartu Kunstimuuseumis tema esimene personaalnäitus (kahasse Nikolai Kormašoviga). Tema arvukatest isikunäitustest meenutagem uuemaid abstraktseid ja sümbolistlikke teoseid koondavat väljapanekut "Vaikuse helid" Kunstihoone Galeriis (1997), ülevaatenäitust "Valge valgus" Adamson-Ericu Muuseumis (2003) ning põhiliselt tema võluvaid etüüde esitavat näitust "Rännuteed" Kastellaanimaja Galeriis (2007). Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Riiklikus Tretjakovi Galeriis, Magnitogorski, Permi ja Nikolajevski muuseumides jm.

Leili Muuga oli inimesena niisama harmooniline, siiras ja tundlik nagu tema kunst. Valge, värve läbistav, ühendav ja hingestav valgus, mis on alati olnud tema põhilisi väljendusvahendeid, omandas elu lõpupoole tema jaoks järjest spirituaalsema tähenduse. Mõttes on ta juba tükk aega olnud teel valge valguse poole.

Mälestame head kolleegi ja õpetajat ning avaldame kaastunnet lahkunu omastele.

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Maalikunstnike Liit
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Kultuuriministeerium

Toimetaja: Mariliis Peterson



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: