Jaan Ross: muusikaks võib nimetada inimeste poolt korrastatud helisid ({{commentsTotal}})

Jaan Ross
Jaan Ross Autor: PM/Scanpix

Muusikapsühholoog Jaan Rossi sõnul on sõltuvalt ajast ja keeleruumist erinenud muusikapsühholoogia definitsioon, nagu ka üldine suhtumine muusikasse ja muusikaandesse.

"Kui võtame kaasaegse ühiskonna, siis alates 19. sajandi teisest poolest võib öelda, et muusikapsühholoogia on osa eksperimentaalpsühholoogiast. Sellise arusaama puhul uuritakse inimese käitumist, veendumist ja taju samade meetoditega," rääkis Jaan Ross tänases Klassikaraadio saates "Suvila". Tänapäevaks on muusikapsühholoogia uurimine laienenud, on koguni olemas oma ühing - Euroopa Kognitiivse Muusikateaduse Ühing (ESCOM).

"20. sajandi alguses kasutati muusikapsühholoogia terminit seoses muusikaliste võimete mõõtmisega," selgitas Ross, "Tänapäeval võib see tunduda koletu, aga tol ajal usuti, et muusikalist haridust tasub pakkuda vaid lastele, kes on muusikaliselt andekad," lisas ta.

Sellise uskumuse vastu tõi Ross näitena välja Kanadas toimunud eksperimenti. "Montrealis paluti 60-70 inimesel tänaval laulda ühte selles regioonis tuntud laulu. See on üllatav, kui suur hulk inimesi sai sellega võrdlemisi hästi hakkama," rääkis Ross. On ka nippe, kuidas oma andetust varjata. Näiteks, kui viisipidamine ei tule hästi välja, aitab aeglaselt laulmine. Sama trikki kasutavad ka muusikud.

Muusika roll oleneb kultuuriruumist. "Muusikaline andekus tihtipeale Aafrikas ei huvita mitte kedagi," sõnas Ross. "Muusika on niivõrd inimeste ellu tunginud, et kui kellegi kohta väita, et ta on ebamusikaalne, tähendaks see sama nagu olla kõnevõimetu. Kultuuriruum eeldab musitseerimist," kirjeldas Ross.

Muusikaks võib nimetada helisid, mis on inimeste poolt korrastatud. "Seal peab olema inimese käsi mängus, inimene peab oma isiksusega puudutama helisid, et neid saaks nimetada muusikaks," rääkis Ross. Samas võib muusikaks pidada ka korrastatud müra. "Müra on niisugune heli, kus on olemas palju erinevaid sageduskomponente, mis on korrastamata. Äärmuslik näide on valge müra," kirjeldas Ross.

Mürast on võimalik rääkida ka psühholoogilisest aspektist. "Müra on helid, mida inimene kuulata ei taha. Mitte müra ehk muusika, ja miks mitte ka kõne, on helid, mida inimene soovib kuulata," sõnas Ross.

Kolmas võimalus müra lahterdamiseks on füsioloogiline tase, mis on seotud inimese sisekõrvaga. "Sensoorne dissonantsus tekib siis, kui on liiga palju helisid, mis on üksteisele liiga lähedal. Näiteks oktavi või kvindi puhul langevad helid üldiselt kokku ja see tekitab sensoorselt konsonantse intervalli. Samas, kui võtta suur septim ja väike sekund, siis on kraapivaid kõrvuti asetsevaid osahelisid väga palju, ja see koosseis tekitab ebakõla," rääkis Ross.

Samas oleneb kõik ka maitse eelistustest. "Leedus armastatakse mitmehäälse naistelaulu sensoorset kõla, mis mingis mõttes on paradoksaalne ja sellel polegi lihtsalt seletust," kirjeldas Ross. "Tuleb arvestada, et muusika on enamat kui füüsika, seal on ka esteetiline kooslus," lisas Ross.

Universaalselt esineb muusikas ka ühtseid nähtusi, näiteks viis, kuidas täiskasvanud suhtlevad lastega. "Lastele suunatud kõnes kasutavad täiskasvanud kõrgemat hääletooni. Tavaliselt täiskasvanud omavahel nii ei suhtle," rääkis Ross.

Toimetaja: Mariliis Peterson



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.