Jaan Ross: muusikaks võib nimetada inimeste poolt korrastatud helisid ({{commentsTotal}})

Jaan Ross
Jaan Ross Autor/allikas: PM/Scanpix

Muusikapsühholoog Jaan Rossi sõnul on sõltuvalt ajast ja keeleruumist erinenud muusikapsühholoogia definitsioon, nagu ka üldine suhtumine muusikasse ja muusikaandesse.

"Kui võtame kaasaegse ühiskonna, siis alates 19. sajandi teisest poolest võib öelda, et muusikapsühholoogia on osa eksperimentaalpsühholoogiast. Sellise arusaama puhul uuritakse inimese käitumist, veendumist ja taju samade meetoditega," rääkis Jaan Ross tänases Klassikaraadio saates "Suvila". Tänapäevaks on muusikapsühholoogia uurimine laienenud, on koguni olemas oma ühing - Euroopa Kognitiivse Muusikateaduse Ühing (ESCOM).

"20. sajandi alguses kasutati muusikapsühholoogia terminit seoses muusikaliste võimete mõõtmisega," selgitas Ross, "Tänapäeval võib see tunduda koletu, aga tol ajal usuti, et muusikalist haridust tasub pakkuda vaid lastele, kes on muusikaliselt andekad," lisas ta.

Sellise uskumuse vastu tõi Ross näitena välja Kanadas toimunud eksperimenti. "Montrealis paluti 60-70 inimesel tänaval laulda ühte selles regioonis tuntud laulu. See on üllatav, kui suur hulk inimesi sai sellega võrdlemisi hästi hakkama," rääkis Ross. On ka nippe, kuidas oma andetust varjata. Näiteks, kui viisipidamine ei tule hästi välja, aitab aeglaselt laulmine. Sama trikki kasutavad ka muusikud.

Muusika roll oleneb kultuuriruumist. "Muusikaline andekus tihtipeale Aafrikas ei huvita mitte kedagi," sõnas Ross. "Muusika on niivõrd inimeste ellu tunginud, et kui kellegi kohta väita, et ta on ebamusikaalne, tähendaks see sama nagu olla kõnevõimetu. Kultuuriruum eeldab musitseerimist," kirjeldas Ross.

Muusikaks võib nimetada helisid, mis on inimeste poolt korrastatud. "Seal peab olema inimese käsi mängus, inimene peab oma isiksusega puudutama helisid, et neid saaks nimetada muusikaks," rääkis Ross. Samas võib muusikaks pidada ka korrastatud müra. "Müra on niisugune heli, kus on olemas palju erinevaid sageduskomponente, mis on korrastamata. Äärmuslik näide on valge müra," kirjeldas Ross.

Mürast on võimalik rääkida ka psühholoogilisest aspektist. "Müra on helid, mida inimene kuulata ei taha. Mitte müra ehk muusika, ja miks mitte ka kõne, on helid, mida inimene soovib kuulata," sõnas Ross.

Kolmas võimalus müra lahterdamiseks on füsioloogiline tase, mis on seotud inimese sisekõrvaga. "Sensoorne dissonantsus tekib siis, kui on liiga palju helisid, mis on üksteisele liiga lähedal. Näiteks oktavi või kvindi puhul langevad helid üldiselt kokku ja see tekitab sensoorselt konsonantse intervalli. Samas, kui võtta suur septim ja väike sekund, siis on kraapivaid kõrvuti asetsevaid osahelisid väga palju, ja see koosseis tekitab ebakõla," rääkis Ross.

Samas oleneb kõik ka maitse eelistustest. "Leedus armastatakse mitmehäälse naistelaulu sensoorset kõla, mis mingis mõttes on paradoksaalne ja sellel polegi lihtsalt seletust," kirjeldas Ross. "Tuleb arvestada, et muusika on enamat kui füüsika, seal on ka esteetiline kooslus," lisas Ross.

Universaalselt esineb muusikas ka ühtseid nähtusi, näiteks viis, kuidas täiskasvanud suhtlevad lastega. "Lastele suunatud kõnes kasutavad täiskasvanud kõrgemat hääletooni. Tavaliselt täiskasvanud omavahel nii ei suhtle," rääkis Ross.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.
Evald Okase muuseumis saab poppi ja glämmi

Evald Okase muusemi galeriis avatakse 27. juunil kell 17 Ivar Kaasiku ja Andro Kööbi maalinäitus "Pop & glam", kuraatoriks Harry Liivrand.

Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Katarina Tomps
Teatraalne kaamera. Katarina Tomps, "Don Quijote"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Kadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.