Jaan Ross: muusikaks võib nimetada inimeste poolt korrastatud helisid ({{commentsTotal}})

Jaan Ross Autor: PM/Scanpix

Muusikapsühholoog Jaan Rossi sõnul on sõltuvalt ajast ja keeleruumist erinenud muusikapsühholoogia definitsioon, nagu ka üldine suhtumine muusikasse ja muusikaandesse.

"Kui võtame kaasaegse ühiskonna, siis alates 19. sajandi teisest poolest võib öelda, et muusikapsühholoogia on osa eksperimentaalpsühholoogiast. Sellise arusaama puhul uuritakse inimese käitumist, veendumist ja taju samade meetoditega," rääkis Jaan Ross tänases Klassikaraadio saates "Suvila". Tänapäevaks on muusikapsühholoogia uurimine laienenud, on koguni olemas oma ühing - Euroopa Kognitiivse Muusikateaduse Ühing (ESCOM).

"20. sajandi alguses kasutati muusikapsühholoogia terminit seoses muusikaliste võimete mõõtmisega," selgitas Ross, "Tänapäeval võib see tunduda koletu, aga tol ajal usuti, et muusikalist haridust tasub pakkuda vaid lastele, kes on muusikaliselt andekad," lisas ta.

Sellise uskumuse vastu tõi Ross näitena välja Kanadas toimunud eksperimenti. "Montrealis paluti 60-70 inimesel tänaval laulda ühte selles regioonis tuntud laulu. See on üllatav, kui suur hulk inimesi sai sellega võrdlemisi hästi hakkama," rääkis Ross. On ka nippe, kuidas oma andetust varjata. Näiteks, kui viisipidamine ei tule hästi välja, aitab aeglaselt laulmine. Sama trikki kasutavad ka muusikud.

Muusika roll oleneb kultuuriruumist. "Muusikaline andekus tihtipeale Aafrikas ei huvita mitte kedagi," sõnas Ross. "Muusika on niivõrd inimeste ellu tunginud, et kui kellegi kohta väita, et ta on ebamusikaalne, tähendaks see sama nagu olla kõnevõimetu. Kultuuriruum eeldab musitseerimist," kirjeldas Ross.

Muusikaks võib nimetada helisid, mis on inimeste poolt korrastatud. "Seal peab olema inimese käsi mängus, inimene peab oma isiksusega puudutama helisid, et neid saaks nimetada muusikaks," rääkis Ross. Samas võib muusikaks pidada ka korrastatud müra. "Müra on niisugune heli, kus on olemas palju erinevaid sageduskomponente, mis on korrastamata. Äärmuslik näide on valge müra," kirjeldas Ross.

Mürast on võimalik rääkida ka psühholoogilisest aspektist. "Müra on helid, mida inimene kuulata ei taha. Mitte müra ehk muusika, ja miks mitte ka kõne, on helid, mida inimene soovib kuulata," sõnas Ross.

Kolmas võimalus müra lahterdamiseks on füsioloogiline tase, mis on seotud inimese sisekõrvaga. "Sensoorne dissonantsus tekib siis, kui on liiga palju helisid, mis on üksteisele liiga lähedal. Näiteks oktavi või kvindi puhul langevad helid üldiselt kokku ja see tekitab sensoorselt konsonantse intervalli. Samas, kui võtta suur septim ja väike sekund, siis on kraapivaid kõrvuti asetsevaid osahelisid väga palju, ja see koosseis tekitab ebakõla," rääkis Ross.

Samas oleneb kõik ka maitse eelistustest. "Leedus armastatakse mitmehäälse naistelaulu sensoorset kõla, mis mingis mõttes on paradoksaalne ja sellel polegi lihtsalt seletust," kirjeldas Ross. "Tuleb arvestada, et muusika on enamat kui füüsika, seal on ka esteetiline kooslus," lisas Ross.

Universaalselt esineb muusikas ka ühtseid nähtusi, näiteks viis, kuidas täiskasvanud suhtlevad lastega. "Lastele suunatud kõnes kasutavad täiskasvanud kõrgemat hääletooni. Tavaliselt täiskasvanud omavahel nii ei suhtle," rääkis Ross.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.