Jaan Ross: muusikaks võib nimetada inimeste poolt korrastatud helisid ({{commentsTotal}})

Jaan Ross
Jaan Ross Autor/allikas: PM/Scanpix

Muusikapsühholoog Jaan Rossi sõnul on sõltuvalt ajast ja keeleruumist erinenud muusikapsühholoogia definitsioon, nagu ka üldine suhtumine muusikasse ja muusikaandesse.

"Kui võtame kaasaegse ühiskonna, siis alates 19. sajandi teisest poolest võib öelda, et muusikapsühholoogia on osa eksperimentaalpsühholoogiast. Sellise arusaama puhul uuritakse inimese käitumist, veendumist ja taju samade meetoditega," rääkis Jaan Ross tänases Klassikaraadio saates "Suvila". Tänapäevaks on muusikapsühholoogia uurimine laienenud, on koguni olemas oma ühing - Euroopa Kognitiivse Muusikateaduse Ühing (ESCOM).

"20. sajandi alguses kasutati muusikapsühholoogia terminit seoses muusikaliste võimete mõõtmisega," selgitas Ross, "Tänapäeval võib see tunduda koletu, aga tol ajal usuti, et muusikalist haridust tasub pakkuda vaid lastele, kes on muusikaliselt andekad," lisas ta.

Sellise uskumuse vastu tõi Ross näitena välja Kanadas toimunud eksperimenti. "Montrealis paluti 60-70 inimesel tänaval laulda ühte selles regioonis tuntud laulu. See on üllatav, kui suur hulk inimesi sai sellega võrdlemisi hästi hakkama," rääkis Ross. On ka nippe, kuidas oma andetust varjata. Näiteks, kui viisipidamine ei tule hästi välja, aitab aeglaselt laulmine. Sama trikki kasutavad ka muusikud.

Muusika roll oleneb kultuuriruumist. "Muusikaline andekus tihtipeale Aafrikas ei huvita mitte kedagi," sõnas Ross. "Muusika on niivõrd inimeste ellu tunginud, et kui kellegi kohta väita, et ta on ebamusikaalne, tähendaks see sama nagu olla kõnevõimetu. Kultuuriruum eeldab musitseerimist," kirjeldas Ross.

Muusikaks võib nimetada helisid, mis on inimeste poolt korrastatud. "Seal peab olema inimese käsi mängus, inimene peab oma isiksusega puudutama helisid, et neid saaks nimetada muusikaks," rääkis Ross. Samas võib muusikaks pidada ka korrastatud müra. "Müra on niisugune heli, kus on olemas palju erinevaid sageduskomponente, mis on korrastamata. Äärmuslik näide on valge müra," kirjeldas Ross.

Mürast on võimalik rääkida ka psühholoogilisest aspektist. "Müra on helid, mida inimene kuulata ei taha. Mitte müra ehk muusika, ja miks mitte ka kõne, on helid, mida inimene soovib kuulata," sõnas Ross.

Kolmas võimalus müra lahterdamiseks on füsioloogiline tase, mis on seotud inimese sisekõrvaga. "Sensoorne dissonantsus tekib siis, kui on liiga palju helisid, mis on üksteisele liiga lähedal. Näiteks oktavi või kvindi puhul langevad helid üldiselt kokku ja see tekitab sensoorselt konsonantse intervalli. Samas, kui võtta suur septim ja väike sekund, siis on kraapivaid kõrvuti asetsevaid osahelisid väga palju, ja see koosseis tekitab ebakõla," rääkis Ross.

Samas oleneb kõik ka maitse eelistustest. "Leedus armastatakse mitmehäälse naistelaulu sensoorset kõla, mis mingis mõttes on paradoksaalne ja sellel polegi lihtsalt seletust," kirjeldas Ross. "Tuleb arvestada, et muusika on enamat kui füüsika, seal on ka esteetiline kooslus," lisas Ross.

Universaalselt esineb muusikas ka ühtseid nähtusi, näiteks viis, kuidas täiskasvanud suhtlevad lastega. "Lastele suunatud kõnes kasutavad täiskasvanud kõrgemat hääletooni. Tavaliselt täiskasvanud omavahel nii ei suhtle," rääkis Ross.

Toimetaja: Mariliis Peterson



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: