Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistluse võitsid Novarc Group AS ja KAMP Arhitektid OÜ ({{commentsTotal}})

Viimsi riigigümnaasiumi kavand
Viimsi riigigümnaasiumi kavand Autor/allikas: Pressimaterjalid

Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlusele laekunud seitsmeteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc Group AS ja KAMP Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga "CLT" (autorid: Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse).

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Viimsi Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas eile välja Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistluse tulemused.

Hoone kavandamise lähtekohaks on võetud võimalikult väikese energiavajadusega hoone loomine, mille põhiliseks ehitusmaterjaliks on puit. Puit on meie regioonis kõige loomulikum materjal, tema kasutamine seob CO2, tekkiv töökeskkond ja hilisem kasutuskeskkond on tervislikum. Koolimaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas valitud CLT (Cross Laminated Timber) ehk eesti keeles ristkihtpuit. Mitmed Euroopa riigid on juba aastaid edukalt sellele tehnoloogial põhinevaid maju ehitanud. Võidutöös leiavad ühendamist hea kontekstitunnetus, rahulik ning selge arhitektuurne võttestik ja uudne ehitustehnoloogia. Võidutöö on kompaktne, arvestab mastaabilt ja materjalivalikult külgneva hoonestusega, on energiasäästlik ja ehituslikult realistlik.

Viimsi valla haridusvaldkonna abivallavanem Jan Trei sõnas, et riigigümnaasiumi rajamine Viimsisse on märgilise tähendusega valla 150-aastases haridusloos. "Võidutöö sobitub materjalivaliku ja disaini poolest väga hästi siinsesse keskkonda. Viimsi saab lähiaastatel juurde omanäolise ja moodsalt õpilasesõbraliku kooli. Loodame, et projekti järgmised sammud kulgevad plaanipäraselt ning hoone valmimisel saab sujuma hea koostöö riigi, valla ja kohalike haridusasutustega, et avardada nii Viimsi kui naaberpiirkondade noorte võimalusi nende haridusteel," lausus Trei.

Teise koha vääriliseks tunnistati BOA OÜ töö pealkirjaga "FIFTY-FIFTY" (autorid: Jürgen Lepper, Anto Savi ja Maiu Hirtentreu).

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto AB OÜ ideelahendus "AVARUS" (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Helin Vahter).

Lisaks anti välja ergutuspreemia Arhitekt11 OÜ poolt esitatud ideelahenduse "Delta" eest (autorid: Illimar Truverk, Sander Paljak, Hannelore Kääramees, Joanna Kordemets, Helina Maalt, Annika Laidroo ja Janar Toomesso) ning OÜ b210 ideekavandi "VUNK" eest (autorid: Aet Ader, Kadri Klementi, Mari Hunt, Karin Tõugu, Mari Möldre, Nele Šverns ja Kaisa Lindström).

Ideekonkursi preemiafond on kokku 18 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: esikoht 6 500 eurot, teine 4 500 eurot, kolmas 3000 eurot ja mõlema ergutuspreemia suurus 2000 eurot.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 270 600 eurot. Summale lisandub käibemaks. Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, olema rajatud optimaalsete kuludega, olema turvaline, mugav, funktsionaalne ning energiasäästlik. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

540 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Harjumaale Viimsi valda Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde jäävale kinnistule suurusega 8 830 ruutmeetrit, ehitusaluse pinnaga 2 500 ruutmeetrit. Planeeritava koolihoone netopind on ligi 4 150 ruutmeetrit. Uus koolihoone on plaanis avada 2018. aasta sügisel.

Viimsi riigigümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Toimetaja: Mariliis Peterson



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!