Saaremaale Triigi sadamasse kerkib filharmoonia ({{commentsTotal}})

Saarlased saavad endale filharmoonia. Juba teisipäeval võisidki hiidlased ehk üle mere kuulda rõõmsat naeru ja aplausikaja, sest Triigi sadamasse rajatavas Triigi filharmoonias toimus esimene etendus.

Saaremaa esimene ja ainus filharmoonia tuleb Saaremaa põhjarannikule, otse mere kaldale Triigi sadamasse.

"See viitab sellisele laiemale eksperimenteerivale loomekeskkonnale juba nüüd. See tähendabki kõike seda, mis siin sadamas toimub, loomingulist," kommenteeris üks filharmoonia algatajaid, suvesaarlasest laulja Hannaliisa Uusma "Aktuaalsele kaamerale".

Idee filharmoonia rajamiseks tuli otsesest vajadusest. Kui suvesaarlased Hannaliisa Uusmaa ja Teele Vares juba eelmisel aastal seal kontserte korraldasid, kippus paraku ilm nende plaane ära rikkuma. Auväärse nimetusega ja ümberpööratud paadi kujulise hoone ideest teostuseni on kulunud vähem kui aasta.

"Ma loodan, et kultuuriministeerium toetab meie tegevust järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Aga eks me peame selleks vaeva nägema muidugi. Esimese seemne andis meile EAS ja ülejäänu on tulnud küll suure töö tulemusena. Me oleme leidnud endale fantastilised erasponsorid," kiitis Uusma.

"See on väga hea näide riigi toest läbi EAS-i rahastamise. Ja, noh, suurepärane perspektiiv! Neid väga erinevaid näiteid näeme Eestis järjest tulemas," kinnitas kultuuriminister Indrek Saar (SDE).

Kuigi majal veel katust pole, oli huvi filharmoonias toimuva Kinoteatri etenduse vastu sel nädalal suur. Emotsiooni, nalja, naeru ja aplausi oli küllaga.

"Ideaalne koht, kuhu hiidlased saavad tulla integreeruma saarlastega. Ja saare inimesed saavad ka vahelduseks natukenegi kultuuri!" viskas lavalt tulnud Kinoteatri näitleja Priit Pius nalja.

"Plaane on palju, sest see keskkond on lihtsalt tohutult inspireeriv. Aga jah,see on eksperimenteeriv suvelava, eelkõige muusika- ja teatrilava. Aga miks mitte tuua siia ka näiteks kujutavat kunsti," arutles Uusma edasi.

Päris valmis peaks 70 000 eurot maksma minev Triigi filharmooniahoone saama järgmiseks hooajaks. Peagi katuse alla saava hoone puhul aga seda ohtu pole, et maja talveks tühjalt seisma jääb - tegemist on täiesti multifunktsionaalse hoonega ja hooajaväliselt hakatakse seda kasutama paatide hoidmiseks.

Toimetaja: Merilin Pärli



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.