Trad.Attack! jõuab sel aastal esinemistele kolmeteistkümnele maale ({{commentsTotal}})

Trad.Attack Viljandi pärimusmuusika festivalil.
Trad.Attack Viljandi pärimusmuusika festivalil. Autor/allikas: Kris Süld
{{1470488531000 | amCalendar}}

Trad.Attack! on ülikiires tempos suutnud alistada enda muusikale tuhanded folkmuusika sõbrad ja asjatundjad mitmel mandril.

Oli aasta 2013, kui kauaaegsed kolm sõpra proovisid esmakordselt midagi kokku mängida. Ja muidugi polnud ansamblil veel ka nime. 2014. aasta Tallinn Music Week pakkus neile esimese oma kontserdi võimaluse vaid viie looga välja tulla (sest rohkem neil veel polnudki) ja nad said publiku suurmenu osaliseks. Trad.Attack! pälvis kodumail juba mitmeid muusikaauhindu ja siis julgeti ka Eestist välja minna. Kahe aasta jooksul on folktrio esinenud kokku enam kui 20 riigis. Nemad – see on Sandra Sillamaa, Jalmar Vabarna ning Tõnu Tubli, kokku 13 Eestis saavutatud auhinna omanikud.

Vaadates tänavusele aastale, tuleb triol aasta lõpuni ülesastumisi kokku vähemalt kolmeteistkümnel maal. Eesti folkansambli menu on harukordne, sünni- ja küpsemisvalud said korraga mööda, nagu märkamatult. Tähelepanuväärne on see, et neil on oma isiklik repertuaar, enamjaolt omaenda loodud ja seatud kompositsioonid. Trad.Attack!i lood on muljetavaldavad ja sisukad, tehtud vastupandamatult 'omas elemendis'. Nad köidavad oma eheduse, sära ja vaimuga, ikka rahvamuusika pinnale toetudes või sellest inspiratsiooni saades.

Meil pole kunagi varem olnud samasuguse üllatavalt suure menuga ja nii kiiresti esiletõusnud kollektiivi, ei klassikalise ega ka popmuusika poolel.

Käesolevat aastat alustati kahel džässifestivalil Lõuna-Koreas, järgnesid Poola, Holland ja Läti, siis Kasahhimaa ning Saksamaa, kui oli vähemalt kümme festivali juba seljataga. Vahepeal Eestis, siis Tšehhis ja Hiinas mitmel festivalil ning juulis neljal festivalil ja kümne kontserdiga Kanadas. Tallinn Music Week andis neile tänavu kontserdi, kus saal oli jälle välja müüdud. Nad said taas auhindu kodu-Eestist. Väga oodatud oli folktrio oma ainsa täiskavaga äsjasel Viljandi pärimusmuusika festivalil, kus väljamüüdud Kirsimäele tuli rekordarv publikut.

Nüüd ootab Eesti ansamblit 6. augustil ees selle kuu ainus kontsert Belgias, mainekatel pidustustel nimega Dranouter Festival (Festival of new traditions), mis on meie kolmikule nagu loodud. Esinemine toimub Heuvellandis paljude kuulsuste seltsis. Siis, läbi Helsinki pidunädalate minnakse septembris neljal päeval Brasiiliasse festivalile 'Minas Música Mundo', mida korraldatakse Belo Horizonte linnas. Järgneb üks esinemine taas Lõuna-Koreas festivalil Ulsanis, ja siis oktoobri teisel poolel suurimal sündmusel Hispaanias.

Sest Trad.Attack! valiti maailmamuusika festivalile Womex (22. Annual World Music Expo) 19.-23. oktoobril Santiago De Compostelas Hispaanias. See on suur väljakutse, mis näitab, et neid on tõeliselt ning mitmel pool märgatud. Trad.Attack! esineb seal kolmel esimesel festivalipäeval. Pidustuste põhiprogrammis on Eestist varem, 2014. aastal esinenud vaid Maarja Nuut.

Toimetaja: Valner Valme



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.