Näitus "Pausid postiteel" tõstab esile teeäärsete külade vaimu ({{commentsTotal}})

Eile avasid Eesti Kunstiakadeemia neljanda kursuse arhitektuuritudengid Varbusel Maanteemuuseumis rändnäituse "Pausid postiteel", mis käsitleb vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee kokkusobivust eksperimentaalse arhitektuuriga.

Tudengid uurisid töö käigus ajaloolist postiteed, selle ääres tegutsevaid kogukondi ja teeruumi ning pakkusid välja rea põnevaid ideid, mis tooksid esile postitee ääres asuvate paikade eripära.

"Pausid Postiteel" osutab, et vanal Tartu-Võru maanteel liigeldes väärib tähelepanu ka tee kõrval asuv.

Näituse kuraator Mari Möldre ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hästi palju on rõhutatud ka selliseid suunavaid objekte, et Postiteel tähelepanu tuua mingitele osadele, mida autoga läbi sõites kohe ei märka.

"Näituse sünnilugu ulatub möödunud sügisesse, mil arhitektuuritudengid said ülesandeks tekitada Postitee kõrvale nii-öelda arhitektuurne sündmus. Nii valimisid ideed, mis pakuvad peavarju ja sunnivad võtma aega," märkis Möldre.

"Igaüks pidi lahendama oma panuse läbi väikeobjekti, mis püsiks umbes viis kuni kümme aastat," täpsustas Möldre. "Ja need lahendused tulid hästi erinevad. On selliseid viimistletud disainobjekte, aga on ka väga kohaspetsiifilisi tundlikke lähenemisi, sekkumisi."

Näituse kuraatori Martin Melioranski sõnul võiks näitus vastata küsimusele, miks üht maanteed arhitektuurselt kaunistada. "Postitee koos Maanteemuuseumiga ja kohalike inimestega oleks selline hea eeskuju teistele," sõnas Melioranski "Võiks loomeinimesi ka kaasa võtta peale nende, kes oskavad päris tehniliselt asjad paika panna ja teid projekteerida."

MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep ütleb, et tudengite loodud "Pausid postiteel" võiksid tõsta esile teeäärsete külade paiga vaimu: "Minu meelest on siin hästi tabatud eestlase müstilist poolt ja meie looduslähedust. Loodan, et need objektid võimaldavad meil taas tekitada teeäärse maastikuga dialoogi."

Rätsep loodab, et juba aasta pärast võiks esimene tudengite loodud postitee paus ka tee äärde kerkida.

Rändnäitus on Eesti Maanteemuuseumis avatud 17. septembrini ning liigub sealt edasi postitee äärsetesse vallakeskustesse.

Toimetaja: Valner Valme



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: