Favela’d: üle takistuste asfaldi poole ({{commentsTotal}})

Rio de Janeiro favelalapsed jalgpalli mängimas
Rio de Janeiro favelalapsed jalgpalli mängimas Autor/allikas: Scanpix

Ametlike lahenduste venima jäämise tõttu on elanikud asunud ise probleeme lahendama.

Favela hoonete ja asustusmustrite kujunemisel ei ole arvestatud ehitusseaduste ega -normidega, tekkinud linnaruum on tihe, kitsaste käänuliste teede ja käikudega,  vähese avaliku ruumi ja sageli piiratud avalike teenustega.

Favela hoonete ja asustusmustrite kujunemisel ei ole arvestatud ehitusseaduste ega -normidega, tekkinud linnaruum on tihe, kitsaste käänuliste teede ja käikudega, vähese avaliku ruumi ja sageli piiratud avalike teenustega.

 

Rio de Janeiro on vastuolude linn. Legendaarsed rannad ja ikoonilised mäed vahelduvad jõukate ja vaeste linnaosadega, planeeritud linnaruum isetekkeliste asumite, favela’dega.1 Favela seostub brasiillastel sageli vaesuse ning millegi negatiivse ja ohtlikuga, mille puhul ruum tuleb allutada korrale. Kohati nähakse favela’t ka illegaalsena ning seeläbi ajutisena, mille võib (ja peabki) „korraliku“ linnaruumi loomise nimel maamunalt pühkida.

Kerkinud vajadusest

Rio esimene isetekkeline kogukond, mis kerkis linna XIX sajandi lõpus, sai endale nimeks Favela2. Praegune vanim, väärikat 119. aastat tähistav Providência kõrgub Rio endise kurikuulsa orjasadama (praeguse Porto Maravilha sadamauuenduse ala) ning linna kommertskeskuse vahelisel künkal ja on vaid üks ligi tuhandest favela’st, mis XX sajandi linnastumise ja sisserände käigus linna kerkis. Nende tekkimine on eelkõige seotud linna eluasemepoliitika puudujääkidega. Kuna linn ei suutnud nõudlusele vastata, asusid elanikud ise endale töökohtade, teenuste ja heade ühendusteede juurde maju ehitama. Iga favela on struktuurilt mõnevõrra erinev ja omanäoline. Kuigi favela majade väljanägemine jätab sageli lõpetamata mulje, on paljud majad küngastest ja nõlvadest tingitud keeruliste ehitustingimuste tõttu konstruktsioonilt kohati tugevamadki kui ametlikus all-linnas.

Lõpetamata ilme taga on praktilised kaalutlused. Ühest küljest ei ole favela elanikel hoolimata seaduslikust õigusest (konkreetsel maa-alal elamise õigus tekib viie aastaga, kuigi maa ise reeglina elanikele ei kuulu) täielikku usku elamu kestmajäämisse, mistõttu ei panustata oluliselt ka majade krohvimisse-värvimisse. Teisalt on favela majad orgaaniliselt kasvavad: perekonna suurenedes ehitatakse lisakorrus, järgmise põlvkonna saabudes järgmine. Katust ennast saab aga seni kasutada veetsisternide hoidmiseks või ehitusmaterjali ladustamiseks, mis on investeering maja laiendusse või tagasi rahaks vahetatav varandus.

Favela hoonete ja asustusmustrite kujunemisel ei ole arvestatud ehitusseaduste ega -normidega, tekkinud linnaruum on tihe, kitsaste käänuliste teede ja käikudega, vähese avaliku ruumi ja sageli piiratud avalike teenustega. Kuigi paljudesse majadesse jooksevad linna veesüsteemist (illegaalselt) veetud veetorud ning pühapäevaseks vutiülekandeks annavad voolu (illegaalselt) läbi asumi tõmmatud elektrijuhtmed, on kohapeal (võiks öelda, et legaalselt) tekkinud reovee ärajuhtimine märksa keerulisem, kuna isetekkelist struktuuri peab taristu väljaehitamiseks tagantjärele muutma ja selleks on piiratud võimalused. Sarnaselt keeruline on muust struktuurist lahus lahendada favela’de teisi suuremaid mureküsimusi: haridust, tervishoidu ja turvalisust.3

Favelast ametlikuks linnaks

Selle üle, kuidas favela’de probleeme lahendada, kas parendamise või mahalammutamise teel, on Rios vaieldud terve XX sajandi. Alates 1940. aastatest on favela’des püütud eluolu parandada, kuid jõuliselt on rakendatud ka nende likvideerimise ja elanike ümberasustamise poliitikat. Viimase taktika tulemuseks pole reeglina olnud elanike sotsiaalmajandusliku staatuse tõus, vaid favela’de taasteke linnakeskmest kaugemal. Põhjus, miks riiklik poliitika seatud eesmärki ei saavutanud, võib olla selles, et terviklikena planeeritud uued elamupiirkonnad jäid ikkagi poolikuks ja seetõttu ka elamute kvaliteet ebapiisavaks.

1990. aastateks oli selge, et märgatav hulk Rio elanikkonnast peab koduks favela’sid (praeguseks elab seal u 24% Rio elanikkonnast) ning linn ei suuda neile kõigile taskukohast uut elamispinda anda. Toimus kursimuutus ja panustama hakati asumite parendusprogrammidesse. 1992. aasta Rio üldplaneering nägi ette favela’de integreerimise ametliku linnaga. Sama eesmärgi seadis ka 2011. aasta üldplaneering, mis tegi ettepanekuid taristu parendamiseks, puhkealade tekitamiseks, keskkonnasäästlikuks arenguks, turismipotentsiaali realiseerimiseks. 2011. aastaks oli selgunud ka megaürituste, jalgpalli MM-i ja olümpiamängude toimumine Rios ning ellu kutsuti seni grandioosseim ja kõneainet pakkuvaim favela’de parendamise-integreerimise programm, mille käigus lubas praeguseni linnapea kohal istuv Eduardo Paes kõik Rio de Janeiro favela’d 2020. aastaks päris linnaks muuta.

See plaan oli linnaplaneerija unistus ning favela lootus asfaltile. Favela elanikule on asfalt arengu sünonüüm, see on arenenud all-linna tunnuseks ning asfaldi jõudmine favela’sse on progressi märk. Uus programm Morar Carioca oli justkui õppust võtnud 1990.–2000. aastate Favela-Bairro tegevuskava vigadest. Uuendused pidid kätkema ulatuslikku vee- ja reoveesüsteemi, tänavavalgustuse, koolide ja tervisekeskuste rajamist, keskenduda taheti seega kõigele, misfavela’de iseenesest tekkimise käigus lahendamata oli jäänud. Morar Carioca nägi ette ka kogukonna kaasamise elukeskkonna planeerimisse. Kõik algas paljutõotavalt … Kuid plaani elluviimine katkes juba 2013. aastal ning see haihtus ka nii poliitilisest kui linnaplaneerimise tegevuskavadest.

Olümpialegendist pseudolegendiks

Reaalse olümpiapärandi loomise asemel on linn viimastel aastatel näinud vaeva, et jätta maailmale mulje, justkui favela’de arenguga tegeletaks. Brasiilias on sellise tegutsemisviisi iseloomustamiseks käibel väljend „para inglês ver“ („inglastele nägemiseks“). Sellise linnaplaneerimise üheks näiteks on ülikallite köisraudteede rajamine Providências ning lennujaama lähedal asuvas Complexo do Alemãos. Kolumbiast, Medellínist kopeeritud lahendust rakendati Rio olusid arvestamata ja elanikke kaasamata. Rajatud köisraudteed julgeb või saab kasutada kaduvväike arv nende asumite elanikkonnast, sest see on ebapraktiline, selle paigutamise peale pole palju mõeldud, raudtee on pidevalt rikkis või ei taheta seda kasutada tihedate tulevahetuste tõttu. Kuigi igasugused mootorjõul töötavad mäkke saamise viisid on reeglina teretulnud, oli linnas ka enne seda juba palju praktilisemaid liikumisvahendeid: Cantagalo lift transpordib nii inimesi kui jalgrattaid, Santa Marta plano inclinado kaubakambriga saab üles vedada kaupa ja mööblit ning alla jäätmepunkti prügikaste. Ebaturvalisuse ja rikete tõttu ei kasuta köisraudteed ka turistid, kes turvalistest kõrgustest oleks pidanud favela’dest turvalise ja rahuliku kogemuse saama.

Segane, kuid mitte lootusetu tulevik

Edasised plaanid, kuidas favela’d linnaga siduda, on ebaselged, sest olümpia lõppedes pole kindlustatud senistegi vastuoluliste programmide jätkumine. Linna poliitiline tahe ja võimekus projekte ellu viia on kõikuv ning kasutatavad meetodid sümptomeid leevendavad, mitte põhjuseid ravivad.

Ametlike lahenduste venima jäämise tõttu on paljud favela’de elanikud asunud ise probleeme lahendama: näiteks Asa Brancas rajati kanalisatsioonisüsteem, Tijuca rahvuspargis asuv Vale Encantado võttis selgelt säästliku ja ökoturismi arengusuuna ning rajas peale maheaedade ja -restorani ka maagaasi tootva reoveepuhasti-kääriti. Planeerimisalases mõtlemises on kõige kaugemale jõudnud ehk Laborioux, osa ulatuslikust Rocinha favela’st, mis on elanikke kaasates välja töötanud säästliku linnaarengu plaani. See on strateegilises mõtlemises samm edasi, sest võtab arvesse nii ametliku kui isetekkelise linna plaanid. Rohujuuretasandilt ei kasva seega mitte ainult probleemid, vaid ka lahendused.

1 Meedias võrdsustatakse favela’t slummi, pilpaküla ja äärmuslikul juhul getoga. Paraku aga ei kätke ükski nendest terminitest endas üheselt sellist kultuurilis-ajaloolist konteksti, milles favela’d tekkisid, ega ka praeguseks kujunenud füüsilist ja sotsiaalset struktuuri.

2 Esmases tähenduses on favela Bahia osariigist pärit puuliik, mitte isetekkeline linnaruum.

3 Hinnanguliselt on 98-99% favela elanikest tavaline madalama sissetulekuga keskklass ning vaid 1-2% tegeleb narkoäriga. Kogukonnale on ohtlik eelkõige politsei ja jõukude vahelised tulevahetused ning politseis levinud mentaliteet: „enne tulista, pärast küsi“. Favela’d kannatavad politseivägivalla all ka rassismi tõttu: tumedanahaliste elu on läbi riigi ajaloo peetud vähemväärtuslikuks kui valgete oma. Favela’de elanikkonna moodustavad aga suuresti tumedanahalised.

Artikkel ilmus Sirbis.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Sirp



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: