Võtikvere raamatuküla peab pidu ({{commentsTotal}})

Imbi Paju on kirjanik, filmitegija, Võtikvere raamatuküla looja ja meditatiivkirjutamise õpetaja.
Imbi Paju on kirjanik, filmitegija, Võtikvere raamatuküla looja ja meditatiivkirjutamise õpetaja. Autor/allikas: Postimees/Mihkel Maripuu

Võtikvere mõisapargis kogunevad kirjandustegelased, et pakkuda mitmekesist kava kõigile huvilistele.

Teemadeks kirjandus kui eneseteadvuse looja, ajaloolise mälu taastaja ja terapeut, sotsiaalse teadvuse, sidususe ja solidaarsuse looja, lohutaja, ema ja isa, armastaja, filosofeerija ja teeviit. Kirjanik kultuurimaastikus vaatlejana ja loovas protsessis. Lugeja usaldamine, andmise ja saamise katarsis. Lapsed ja kirjandus.

Salongis astuvad lisaks kirjanikele ja luuletajatele, kirjandusekspertidele üles veel psühhoanalüütikud, terapeudid, filosoofid, ajaloolased, muusikud jt.

KAVA 

12.00-12.20 Raamatuküla kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine kirjanik Imbi Paju juhatab päeva sisse.

Esimene külaline: 2016. aasta raamatuküla patrooni, luuletaja Veronika Kivisilla tutvustamine ja tema esinemine.

12.30-13.00 Mõtiskleme Maili Liinevi, Tia Navi, Kätlin Kaldmaa ja Hanneleele Kaldmaaga lugude tähtsusest lastele. Laste lugemisnõustaja Maili Liinev räägib muuhulgas, mis on laste lugemisjooga. Tutvustame vestluses osalevate kirjanike värskeid teoseid:

-Kätlin Kaldmaa uue lasteraamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ presentatsioon.
-Tia Navi uue lasteraamatu „Seitse väikest elevanti“ presentatsioon.
Poole tunni sisse mahub ka Tartu lauluatuudio Külliki Lauluaed (Külliki Levin) väike kontsert.

13.00– 13.15 Kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar ja Imbi Paju (koostöös kunstnik Lili-Krõõt Repnauga) annavad kätte Elise Auna kirjanduspreemia – kirjanik kui mälukandja.

13.15-14.00 Vaatluse all on:

Kai Aareleidi ”Linnade põletamine” ja Ilmar Taska ”Pobeda 1946”.

Mälu: meie peres ei juhtunud midagi?

Mälu kogemused läbi lapse silmade ning elukogemuse kaudu.

Isatus, ematus, kas laps peab olema keegi teine või tema ise, või samastama enda kogemused täiskasvanuga.

Mälupildid ja kaduv- ajalooline, kontekstiline mälu.

Vaikus, vaikimne, kuidas käib oma tõese mäluloo hülgamine. Jungi varjuteooria.

Milline on kirjandusteose väärtus, mis annab tõrjutud tunnetele hääle. Väärtused ja ligimisearmastus, loovus ja julgus tänases päevas, tänases argipäevaloos.
Arutavad Ants Parktal ja Meelis Sütt, Ivar Tröner, Jaak Johanson, Ilmar Taska, Veronika Kivisilla, Leena Kurvet-Käosaar, vestlust juhib Imbi Paju.

14.00-14.15 Imbi Paju luuleperformance koos muusik Ain Aganaga ”Sõnad, millega vaadata ja armastada”.

Vestluse teine pool: 14.15-14.35 Kirjandus kui kollektiivse mälu kandja, selle unustusse vajumine, uuesti avastamine elu mõtestajana, oma igapäeva olemise, enseteadvuse ja sotsiaalse solidaarsuse loojana.

Vaatluse all on:

Cornelius Hasselblatti teosed ”Eesti kirjanduse ajalugu”, ”Eemalt vaadates”- narratiiv ja meie kultuuritajumine igapäeva elus, kes me oleme ja kuhu oleme teel.

Thomas Salumetsa ”Kujuneda sunnita”, ”Teksti mõnu”.
Maarja Vaino "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika" – narratiiv ja meie kultuuritajumine igapäeva elus, kes me oleme ja kuhu me oleme teel.

Loomingulise inimese isatus ja isa otsimine, naise eiramine, reetmine, andestamine ja tema loominguline protsess
Leena Kurvet -Käosaar, Ivar Tröner. Vestluse juhatab sisse Imbi Paju

14.35- 15.10 Lastekodu, hülgamine häbi ja vägivalla teema. Vestlust juhib kirjanik Kerttu Rakke, kes on kirjutanud kahasse Janek Muruga lastekoduteemalise teose ”Pimedusest välja”. Osalevad ja kommenteerivad Ivar Tröner ning Jõgevalt pärit kirjanik, mitme kirjanduspreemia laureaat Tea Lall, kellelt on ilmunud teos ”Ära armasta mind enam”- mida tähendab, kui laps ei saa vanemat usaldada ning on sunnitud elama kaotuste maailmas.

15.10-15-15 Veronika Kivisilla vahepala-mõtisklus. Luule, laul, kannel.

15.15- 15.40. Jan Kaus võtab vaatluse alla need mineviku- ja kultuurimaastikud, milles liigub oma teoses ka kirjanik Kai Aareleid. Kai Aareleidi luulet.

- Jan Kausi Uute miniatuuride ESMAETTEKANNE.

15.40-16.00 Kuidas kõneleda ajaloost, kuidas õpetada ajalugu? Ajalugu kui inimese enda elu narratiiv laiemas ajaraamis. Vestlevad ajaloolane, paljude ajalooliste teoste tõlkija, kolumnist ja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ja ajaloolane ning kirjanik Milvi Martina Piir, kõne all nende koostöös valminud uus ajalooõpik.

16.00-16.10 Ivar Silla luulet. Luulekogu ”Heinakõrred” esitlus.

16.10-16.35 Mõtlemise tarkus – sõnade ja lausete maailm meie ümber, nende korrastamine, nende mõju vägi: lastearst, NLP-treener, mitmete mõtlemist käsitlevate raamatute autor Aleksander Kotchubei ja Manuela Kelt: elu kannab meid (sa ei kontrolli oma tegevusega ainult oma elu, vaid lood oma elu ise). Vestlust juhib Imbi Paju.

16.35-17.30 Jaak Johansoni, Krista Citra Joonase ja Ain Agana ühine kontsert.

 

Päeva lõpp

 

NB! Raamatupeol toimub mitme uue raamatu presentatsioon:

Ivar Silla luulekogu ”Heinakõrred”.

Kätlin Kaldmaa lasteraamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“.
Tiia Navi (Tiia Kõnnussaar) lasteraamat „Seitse väikest elevanti“.

Jan Kausi Uute miniatuuride ESMAETTEKANNE.

Imbi Paju, Ain Agana ja Jaak Johansoni performance Imbi Paju tekstidele

”Sõnad millega vaadata ja armastada”.


------------

Laste lugemispesas saab Maili Liinevi juhendamisel harjutada lugemisjoogat, lastel on võimalus joonistada, lugeda, puhata, mängida. Sportlane, treener, lauamängude autor Kalju Pluutus on kohal omaloodud spordi- ja mängimismattidega, millel lesides ja kiikudes on ka hea lugeda. Nõustab vajadusel vanemaid liikumise ja toitumise teemal.
12.30 Maili Liinevi laste lugemisjooga seanss
15.00 Maili Liinevi laste lugemisjooga seanss
Maili Liinev: ”Lühidalt on mõte selles, et lapsed on õiged, vitaalsed ja väga kehalised. Nad õpivad kõige paremini mängu, liikumise ja loovuse kaudu. Lugemisjooga just seda pakub. Lugemisjooga filosoofia on see, et me saame lapsi usaldada, olla nendega kontaktis ja olla päriselt koos nendega. Eripedagoogi-lugemisnõustajana näen, et lapsi liialt sunnitakse, kiirustatakse, vanemaid hirmutatakse. Rohkem rõõmu, mängu ja lusti!”
--------------
Raamatuküla pidu on tasuta. Kohal on kirjastused ja kirjanikud, kes müüvad veidi odavama hinnaga raamatuid. Võtke raamatute ostmiseks kaasa sularaha. Kohal on puhvet, kust saab osta toitu, aga igaüks võib tulla kohale ka oma piknikukorviga. Siinjuures tuleb tänada meie väikese küla kõiki perekondi, kes on 17 aasta jooksul andnud oma panuse: valmistanud toitu, küpsetanud, koristanud mõisaparki, kaunistanud seda, valmistanud müügilaudu ette. Võtikveres ei maksa kirjastajad letitasu, vaid kingivad tavaliselt meie väiksele omaalgatuslikule raamatukogule mõne raamatu. Raamatuküla tähtsus on seisnud selles, et on hoidnud elus armastust kirjanduse ja lugemise vastu, aidanud sedakaudu luua sotsiaalset sidusust, mõtestada elu ja hoida kultuurimaastikke. Süvendada salongikultuuri. Raamatuküla pidu külastab 300-400 inimest. Igal aastal on raamatukülal oma patroon, kelleks on olnud Mati Unt, Viivi Luik, Leelo Tungal, Kätlin Kaldmaa, Jan Kaus, Toomas Hendrik Ilves, Andrus Kivirähk ja paljud teised.

Toimetaja: Valner Valme



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: