Võtikvere raamatuküla peab pidu ({{commentsTotal}})

Imbi Paju on kirjanik, filmitegija, Võtikvere raamatuküla looja ja meditatiivkirjutamise õpetaja.
Imbi Paju on kirjanik, filmitegija, Võtikvere raamatuküla looja ja meditatiivkirjutamise õpetaja. Autor/allikas: Postimees/Mihkel Maripuu

Võtikvere mõisapargis kogunevad kirjandustegelased, et pakkuda mitmekesist kava kõigile huvilistele.

Teemadeks kirjandus kui eneseteadvuse looja, ajaloolise mälu taastaja ja terapeut, sotsiaalse teadvuse, sidususe ja solidaarsuse looja, lohutaja, ema ja isa, armastaja, filosofeerija ja teeviit. Kirjanik kultuurimaastikus vaatlejana ja loovas protsessis. Lugeja usaldamine, andmise ja saamise katarsis. Lapsed ja kirjandus.

Salongis astuvad lisaks kirjanikele ja luuletajatele, kirjandusekspertidele üles veel psühhoanalüütikud, terapeudid, filosoofid, ajaloolased, muusikud jt.

KAVA 

12.00-12.20 Raamatuküla kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine kirjanik Imbi Paju juhatab päeva sisse.

Esimene külaline: 2016. aasta raamatuküla patrooni, luuletaja Veronika Kivisilla tutvustamine ja tema esinemine.

12.30-13.00 Mõtiskleme Maili Liinevi, Tia Navi, Kätlin Kaldmaa ja Hanneleele Kaldmaaga lugude tähtsusest lastele. Laste lugemisnõustaja Maili Liinev räägib muuhulgas, mis on laste lugemisjooga. Tutvustame vestluses osalevate kirjanike värskeid teoseid:

-Kätlin Kaldmaa uue lasteraamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ presentatsioon.
-Tia Navi uue lasteraamatu „Seitse väikest elevanti“ presentatsioon.
Poole tunni sisse mahub ka Tartu lauluatuudio Külliki Lauluaed (Külliki Levin) väike kontsert.

13.00– 13.15 Kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar ja Imbi Paju (koostöös kunstnik Lili-Krõõt Repnauga) annavad kätte Elise Auna kirjanduspreemia – kirjanik kui mälukandja.

13.15-14.00 Vaatluse all on:

Kai Aareleidi ”Linnade põletamine” ja Ilmar Taska ”Pobeda 1946”.

Mälu: meie peres ei juhtunud midagi?

Mälu kogemused läbi lapse silmade ning elukogemuse kaudu.

Isatus, ematus, kas laps peab olema keegi teine või tema ise, või samastama enda kogemused täiskasvanuga.

Mälupildid ja kaduv- ajalooline, kontekstiline mälu.

Vaikus, vaikimne, kuidas käib oma tõese mäluloo hülgamine. Jungi varjuteooria.

Milline on kirjandusteose väärtus, mis annab tõrjutud tunnetele hääle. Väärtused ja ligimisearmastus, loovus ja julgus tänases päevas, tänases argipäevaloos.
Arutavad Ants Parktal ja Meelis Sütt, Ivar Tröner, Jaak Johanson, Ilmar Taska, Veronika Kivisilla, Leena Kurvet-Käosaar, vestlust juhib Imbi Paju.

14.00-14.15 Imbi Paju luuleperformance koos muusik Ain Aganaga ”Sõnad, millega vaadata ja armastada”.

Vestluse teine pool: 14.15-14.35 Kirjandus kui kollektiivse mälu kandja, selle unustusse vajumine, uuesti avastamine elu mõtestajana, oma igapäeva olemise, enseteadvuse ja sotsiaalse solidaarsuse loojana.

Vaatluse all on:

Cornelius Hasselblatti teosed ”Eesti kirjanduse ajalugu”, ”Eemalt vaadates”- narratiiv ja meie kultuuritajumine igapäeva elus, kes me oleme ja kuhu oleme teel.

Thomas Salumetsa ”Kujuneda sunnita”, ”Teksti mõnu”.
Maarja Vaino "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika" – narratiiv ja meie kultuuritajumine igapäeva elus, kes me oleme ja kuhu me oleme teel.

Loomingulise inimese isatus ja isa otsimine, naise eiramine, reetmine, andestamine ja tema loominguline protsess
Leena Kurvet -Käosaar, Ivar Tröner. Vestluse juhatab sisse Imbi Paju

14.35- 15.10 Lastekodu, hülgamine häbi ja vägivalla teema. Vestlust juhib kirjanik Kerttu Rakke, kes on kirjutanud kahasse Janek Muruga lastekoduteemalise teose ”Pimedusest välja”. Osalevad ja kommenteerivad Ivar Tröner ning Jõgevalt pärit kirjanik, mitme kirjanduspreemia laureaat Tea Lall, kellelt on ilmunud teos ”Ära armasta mind enam”- mida tähendab, kui laps ei saa vanemat usaldada ning on sunnitud elama kaotuste maailmas.

15.10-15-15 Veronika Kivisilla vahepala-mõtisklus. Luule, laul, kannel.

15.15- 15.40. Jan Kaus võtab vaatluse alla need mineviku- ja kultuurimaastikud, milles liigub oma teoses ka kirjanik Kai Aareleid. Kai Aareleidi luulet.

- Jan Kausi Uute miniatuuride ESMAETTEKANNE.

15.40-16.00 Kuidas kõneleda ajaloost, kuidas õpetada ajalugu? Ajalugu kui inimese enda elu narratiiv laiemas ajaraamis. Vestlevad ajaloolane, paljude ajalooliste teoste tõlkija, kolumnist ja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ja ajaloolane ning kirjanik Milvi Martina Piir, kõne all nende koostöös valminud uus ajalooõpik.

16.00-16.10 Ivar Silla luulet. Luulekogu ”Heinakõrred” esitlus.

16.10-16.35 Mõtlemise tarkus – sõnade ja lausete maailm meie ümber, nende korrastamine, nende mõju vägi: lastearst, NLP-treener, mitmete mõtlemist käsitlevate raamatute autor Aleksander Kotchubei ja Manuela Kelt: elu kannab meid (sa ei kontrolli oma tegevusega ainult oma elu, vaid lood oma elu ise). Vestlust juhib Imbi Paju.

16.35-17.30 Jaak Johansoni, Krista Citra Joonase ja Ain Agana ühine kontsert.

 

Päeva lõpp

 

NB! Raamatupeol toimub mitme uue raamatu presentatsioon:

Ivar Silla luulekogu ”Heinakõrred”.

Kätlin Kaldmaa lasteraamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“.
Tiia Navi (Tiia Kõnnussaar) lasteraamat „Seitse väikest elevanti“.

Jan Kausi Uute miniatuuride ESMAETTEKANNE.

Imbi Paju, Ain Agana ja Jaak Johansoni performance Imbi Paju tekstidele

”Sõnad millega vaadata ja armastada”.


------------

Laste lugemispesas saab Maili Liinevi juhendamisel harjutada lugemisjoogat, lastel on võimalus joonistada, lugeda, puhata, mängida. Sportlane, treener, lauamängude autor Kalju Pluutus on kohal omaloodud spordi- ja mängimismattidega, millel lesides ja kiikudes on ka hea lugeda. Nõustab vajadusel vanemaid liikumise ja toitumise teemal.
12.30 Maili Liinevi laste lugemisjooga seanss
15.00 Maili Liinevi laste lugemisjooga seanss
Maili Liinev: ”Lühidalt on mõte selles, et lapsed on õiged, vitaalsed ja väga kehalised. Nad õpivad kõige paremini mängu, liikumise ja loovuse kaudu. Lugemisjooga just seda pakub. Lugemisjooga filosoofia on see, et me saame lapsi usaldada, olla nendega kontaktis ja olla päriselt koos nendega. Eripedagoogi-lugemisnõustajana näen, et lapsi liialt sunnitakse, kiirustatakse, vanemaid hirmutatakse. Rohkem rõõmu, mängu ja lusti!”
--------------
Raamatuküla pidu on tasuta. Kohal on kirjastused ja kirjanikud, kes müüvad veidi odavama hinnaga raamatuid. Võtke raamatute ostmiseks kaasa sularaha. Kohal on puhvet, kust saab osta toitu, aga igaüks võib tulla kohale ka oma piknikukorviga. Siinjuures tuleb tänada meie väikese küla kõiki perekondi, kes on 17 aasta jooksul andnud oma panuse: valmistanud toitu, küpsetanud, koristanud mõisaparki, kaunistanud seda, valmistanud müügilaudu ette. Võtikveres ei maksa kirjastajad letitasu, vaid kingivad tavaliselt meie väiksele omaalgatuslikule raamatukogule mõne raamatu. Raamatuküla tähtsus on seisnud selles, et on hoidnud elus armastust kirjanduse ja lugemise vastu, aidanud sedakaudu luua sotsiaalset sidusust, mõtestada elu ja hoida kultuurimaastikke. Süvendada salongikultuuri. Raamatuküla pidu külastab 300-400 inimest. Igal aastal on raamatukülal oma patroon, kelleks on olnud Mati Unt, Viivi Luik, Leelo Tungal, Kätlin Kaldmaa, Jan Kaus, Toomas Hendrik Ilves, Andrus Kivirähk ja paljud teised.

Toimetaja: Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.