Liisu Arro: kunst ja ilu on valguse allikad ({{commentsTotal}})

{{1470985051000 | amCalendar}}

Tänasest on Tallinnas HOP galeriis publikule avatud Liisu Arro näitus "Valgus".

"Pikkadel suvepäevadel unustame kiiresti, kuidas me kogu talve valgust ootasime. Inimestena ei saa me füüsilise ega vaimse valguseta. Kaudselt annab valgus meile elus lootust. Kunst ja ilu on valguse allikad. Me vajame seda valgust. Selleks, et näha. Selleks, et olla. Selleks, et tunda," juhatab oma teise isikunäituse Hop galeriis sisse keraamik Liisu Arro.

Kümme päeva põletusahjus küpsenud laualambid on valmistatud ribatehnikas ning kaunistatud glasuuri, maali ja kullaga. Valgustitele on maandunud rida värvikaid tegelasi kukeseentest kuldkalakesteni, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Meie kõigi elus võiks olla kuldkalake, kes täidab soove ja mõni selline tore kogenud inimene, kes kuldseid kukeseeni kasvatab ja juhatab oma mõtete või lausetega mõnel elu keerdkäigul elus edasi. Need on otsesed looduseolendid, aga mõnes mõttes ka sümboolsed minu jaoks, kes aitavad rasketel hetkedel helgemalt elada, lõbustavad meid ja õpetavad," ütles Arro.

Näitus Valgus on Tallinnas HOP galeriis avatud augusti lõpuni.

Kunstnikuna eelistab Arro julgelt tarbevormi. Tema eelmisel näitusel eksponeeritud keraamilised kraanikausid on tänaseks täienenud seeria laualampidega, mis on tema kunstnikukäekirjale omaselt värvilised ja kuldsed. Dekoorina esineb lampidel erinevaid olevusi maalt, merelt ja õhust ning nende keskel ka kuu, päike ja tähed - universumi valgusallikad. Lambijalad on valmistatud käsitsi ribatehnikas ning dekoreeritud glasuurialuse maali ja sgraffito tehnikas ning kullatud. Esemed on põletatud kõrgkuumuses ning on läbinud kolm põletust ehk, siis üks lambijalg on ahjus olnud kümme päeva.

Liisu Arro on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias keraamika eriala ja täiendanud ennast Portugalis. Ta on keraamikaga tegelenud 2002. aastast alates. 2006. aastal avas ta oma keraamika ateljee, mille arendamisega tegeleb pidevalt. Ta on eksponeerinud oma töid nii ühis- kui isiknäitustel Eestis, Inglismaal, Taanis ja Saksamaal.

 

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: