Ats Buddell: puidu uus tulemine kaasaegses linnaehituses ({{commentsTotal}})

Puidu uus tulemine linnaehituses.
Puidu uus tulemine linnaehituses. Autor/allikas: Ats Buddell
{{1470756141000 | amCalendar}}

Üksnes metsas elanud ja metsast sõltuvuses olnud põliste metsaelanike järeltulijatena on meil alati olnud metsa ja puudega eriline side.

Mets ja puud andsid kõik vajaliku eluasemest ja tarbeesemetest toidu ja sissetulekuni.[1] Meil ei ole endiselt puidule võrdväärset rivaali – puit suudab sillata suuri avasid ja kerkida kõrgustesse, samas luua hubaseid kodusid ja kuure. Puidu lõhn, tekstuur, muster ja soojus jäävad kättesaamatuks kõigile teistele materjalidele.[2]

Meil on veel tislereid ja põlvkondade vanuseid teadmisi puidu kasutusest, mis kiire tehnoloogilise arengu kõrval ununema kipuvad. Tulevikku vaatavalt oleks Eestil potentsiaali need kaks oskust ühendada – luues tislerlahendusi tehnoloogia abil, saab puidu konstruktiivset ja esteetilist kvaliteeti pakkuda teadlikule tarbijale tunduvalt suuremas mahus. Samas vajaks taolise potentsiaali realiseerimine ka riigi tuge ja suunamist.

Miks peaksime eelistama puitehitisi?

Inimene on oma elutegevusega tugevalt mõjutamas planeedi ökoloogilist tasakaalu. Üheks oluliseks kliima mõjutajaks on kasvuhoonegaasid ja eriti süsinikdioksiid, mille sisaldus atmosfääris on ületanud ohutuks peetava 350 (ppm) ja püsinud sellest kõrgemal 1988. aastast alatest[3]. Suurusjärgus 90% inimtegevuse tekitatud CO2-st pärineb fossiilsete kütuste põletamisest ja tsemendi tootmisest[4] - betoon ja teras on domineerivad materjalid meie linnaehituses, mille töötlemisel kasutatakse fossiilseid energiaallikaid.

Puit on keskkonna seisukohalt väga jätkusuutlik materjal, sidudes endasse fotosünteesi käigus muljetavaldava koguse CO2-te. Lisaks tasub mainida, et puidu kasutamisega ladustame ka sinna talletunud süsihappegaasi pikkadeks aastateks turvaliselt hoiule. Näiteks võib tuua arvutuse, kus puidust 20-korruselise hoone rajamine samaväärse betoonehitise asemel on võrdeline 900 auto eemaldamisega liiklusest terveks aastaks[5].

Arhitektina näen meie võimuses olevat jätkusuutlikuma tehiskeskkonna loomist, kus puit saaks mängida linnaehituses olulist rolli, olles kordades keskkonnasõbralikum kui betoon või teras.

Puit on soodne

Lähtuvalt Sydney Tehnikaülikooli uurimistööst võib väita, et puitehitised on ka soodsamad kui vastava hoonetüübi konstruktiivne alternatiiv. Täpsemalt oli vaatluse all 7-korruseline büroohoone, mis osutus spoonliimpuitu kasutades 12,4% soodsamaks kui sama hoone rajamine betoonkonstruktsioonis, 8-korruseline ristkihtliimpuidust kortermaja oli vastavalt 2,2% soodsam.[6] Kindlasti on oluline vahe Eesti ja Austraalia klimaatilistel eripäradel, aga arvestades puidu soojuserijuhtivust peaksid puitkonstruktsiooni eelised meil hoopis tugevamini avalduma.

Puitehitise tugevuseks on ka püstituse ladusus, kiirus ja lihtsus. Näiteks Londonis 2009. aastal valminud 9-kordse Graphite Apartments`i hoone puitkonstruktsioon püstitati vaid 27 päevaga nelja mehe poolt, kärpides nii kogu ehituse ajast 23 nädalat.[7]

Eesti puidutööstuse potentsiaal

Kuigi puit on Eesti üks olulisemaid loodusvarasid, on mõnevõrra üllatav, et Eesti on oma väiksuse juures Euroopa suurim puitmajade eksportija Saksamaa, Leedu, Rootsi ja Soome ees[8]. Seda seletab puidu vähene kasutamine meie enda linna- ja elamuehituses. Omades teadmisi ja võimalusi koos toorainega, paistab võrreldes põhjamaadega meie enda puidukasutus riigisiseselt jäävat kinni mineviku dogmadesse ja alusetutesse kartustesse. Eestis on tänu oma väiksusele olnud tunduvalt lihtsam läbi viia uuenduslikke ideid – näiteks võib tuua digiretsepti, ID-kaardi ja e-residentsuse. Sellest lähtuvalt on kindlasti võimalik innovaatiline ja tulevikule suunatud mõtlemine ka jätkusuutliku keskkonna rajamisel ja linnaehituses.

Seega võttes arvesse eestlaste ajaloolist seotust puidu ja metsaga, ressursse, teadmisi ja tehnoloogiaid, näen Eestil potentsiaali saamaks maailmas eesrindlikuks puidu kasutuse propageerijaks ja innovaatoriks.

Pikemalt saab puidu uuest tulemisest linnaehitusse lugeda Ats Buddelli sel kevadel kaitstud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurieriala magistritööst „Puine puitstruktuur“, mida juhendasid MScAAD Martin Melioranski ja PhD Renee Puusepp.

 

[1] A. Viires, Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa, 2000 [esmatrükk 1975], lk 7—40.

[2] J. Mayo, Solid Wood: Case Studies in Mass Timber Architecture, Technology and Design. London ja New York: Routledge, 2015, lk 3.

[3] E. Dlugokencky, P. Tans, Trends in Atmospheric Carbon Dioxide. — NOAA/ESRL, http://www.esrl.noaa.gov/gmd/ccgg/trends/global.html#global_data (vaadatud 6. V 2016).

[4] Global carbon budget 2010. — Tyndall Centre for Climate Change Research, http://www.tyndall.ac.uk/global-carbon-budget-2010 (vaadatud 14. XI 2015).

[5]A. Cathcart-Keays, Wooden skyscrapers could be the future of flat-pack cities around the world. The Guardian Friday 3 October 2014, http://www.theguardian.com/cities/2014/oct/03/-sp-wooden-skyscrapers-future-world-plyscrapers?CMP=twt_gu (vaadatud 14. XI 2015).

[6] A. Dunn, Final Report for Commercial Building Costing Case Studies — Traditional Design versus Timber Project. NSW, Sydney: Timber Development Association, 2015.

[7] J. Mayo, Solid Wood…, lk 47—56.

[8] Euroopa puitmajasektor suundub kasvule. Maaleht 7. oktoober 2015, http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/euroopa-puitmajasektor-suundub-kasvule?id=72637277 (vaadatud 7. X 2015).

Toimetaja: Valner Valme



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.