Ats Buddell: puidu uus tulemine kaasaegses linnaehituses ({{commentsTotal}})

Puidu uus tulemine linnaehituses.
Puidu uus tulemine linnaehituses. Autor: Ats Buddell
{{1470756141000 | amCalendar}}

Üksnes metsas elanud ja metsast sõltuvuses olnud põliste metsaelanike järeltulijatena on meil alati olnud metsa ja puudega eriline side.

Mets ja puud andsid kõik vajaliku eluasemest ja tarbeesemetest toidu ja sissetulekuni.[1] Meil ei ole endiselt puidule võrdväärset rivaali – puit suudab sillata suuri avasid ja kerkida kõrgustesse, samas luua hubaseid kodusid ja kuure. Puidu lõhn, tekstuur, muster ja soojus jäävad kättesaamatuks kõigile teistele materjalidele.[2]

Meil on veel tislereid ja põlvkondade vanuseid teadmisi puidu kasutusest, mis kiire tehnoloogilise arengu kõrval ununema kipuvad. Tulevikku vaatavalt oleks Eestil potentsiaali need kaks oskust ühendada – luues tislerlahendusi tehnoloogia abil, saab puidu konstruktiivset ja esteetilist kvaliteeti pakkuda teadlikule tarbijale tunduvalt suuremas mahus. Samas vajaks taolise potentsiaali realiseerimine ka riigi tuge ja suunamist.

Miks peaksime eelistama puitehitisi?

Inimene on oma elutegevusega tugevalt mõjutamas planeedi ökoloogilist tasakaalu. Üheks oluliseks kliima mõjutajaks on kasvuhoonegaasid ja eriti süsinikdioksiid, mille sisaldus atmosfääris on ületanud ohutuks peetava 350 (ppm) ja püsinud sellest kõrgemal 1988. aastast alatest[3]. Suurusjärgus 90% inimtegevuse tekitatud CO2-st pärineb fossiilsete kütuste põletamisest ja tsemendi tootmisest[4] - betoon ja teras on domineerivad materjalid meie linnaehituses, mille töötlemisel kasutatakse fossiilseid energiaallikaid.

Puit on keskkonna seisukohalt väga jätkusuutlik materjal, sidudes endasse fotosünteesi käigus muljetavaldava koguse CO2-te. Lisaks tasub mainida, et puidu kasutamisega ladustame ka sinna talletunud süsihappegaasi pikkadeks aastateks turvaliselt hoiule. Näiteks võib tuua arvutuse, kus puidust 20-korruselise hoone rajamine samaväärse betoonehitise asemel on võrdeline 900 auto eemaldamisega liiklusest terveks aastaks[5].

Arhitektina näen meie võimuses olevat jätkusuutlikuma tehiskeskkonna loomist, kus puit saaks mängida linnaehituses olulist rolli, olles kordades keskkonnasõbralikum kui betoon või teras.

Puit on soodne

Lähtuvalt Sydney Tehnikaülikooli uurimistööst võib väita, et puitehitised on ka soodsamad kui vastava hoonetüübi konstruktiivne alternatiiv. Täpsemalt oli vaatluse all 7-korruseline büroohoone, mis osutus spoonliimpuitu kasutades 12,4% soodsamaks kui sama hoone rajamine betoonkonstruktsioonis, 8-korruseline ristkihtliimpuidust kortermaja oli vastavalt 2,2% soodsam.[6] Kindlasti on oluline vahe Eesti ja Austraalia klimaatilistel eripäradel, aga arvestades puidu soojuserijuhtivust peaksid puitkonstruktsiooni eelised meil hoopis tugevamini avalduma.

Puitehitise tugevuseks on ka püstituse ladusus, kiirus ja lihtsus. Näiteks Londonis 2009. aastal valminud 9-kordse Graphite Apartments`i hoone puitkonstruktsioon püstitati vaid 27 päevaga nelja mehe poolt, kärpides nii kogu ehituse ajast 23 nädalat.[7]

Eesti puidutööstuse potentsiaal

Kuigi puit on Eesti üks olulisemaid loodusvarasid, on mõnevõrra üllatav, et Eesti on oma väiksuse juures Euroopa suurim puitmajade eksportija Saksamaa, Leedu, Rootsi ja Soome ees[8]. Seda seletab puidu vähene kasutamine meie enda linna- ja elamuehituses. Omades teadmisi ja võimalusi koos toorainega, paistab võrreldes põhjamaadega meie enda puidukasutus riigisiseselt jäävat kinni mineviku dogmadesse ja alusetutesse kartustesse. Eestis on tänu oma väiksusele olnud tunduvalt lihtsam läbi viia uuenduslikke ideid – näiteks võib tuua digiretsepti, ID-kaardi ja e-residentsuse. Sellest lähtuvalt on kindlasti võimalik innovaatiline ja tulevikule suunatud mõtlemine ka jätkusuutliku keskkonna rajamisel ja linnaehituses.

Seega võttes arvesse eestlaste ajaloolist seotust puidu ja metsaga, ressursse, teadmisi ja tehnoloogiaid, näen Eestil potentsiaali saamaks maailmas eesrindlikuks puidu kasutuse propageerijaks ja innovaatoriks.

Pikemalt saab puidu uuest tulemisest linnaehitusse lugeda Ats Buddelli sel kevadel kaitstud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurieriala magistritööst „Puine puitstruktuur“, mida juhendasid MScAAD Martin Melioranski ja PhD Renee Puusepp.

 

[1] A. Viires, Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa, 2000 [esmatrükk 1975], lk 7—40.

[2] J. Mayo, Solid Wood: Case Studies in Mass Timber Architecture, Technology and Design. London ja New York: Routledge, 2015, lk 3.

[3] E. Dlugokencky, P. Tans, Trends in Atmospheric Carbon Dioxide. — NOAA/ESRL, http://www.esrl.noaa.gov/gmd/ccgg/trends/global.html#global_data (vaadatud 6. V 2016).

[4] Global carbon budget 2010. — Tyndall Centre for Climate Change Research, http://www.tyndall.ac.uk/global-carbon-budget-2010 (vaadatud 14. XI 2015).

[5]A. Cathcart-Keays, Wooden skyscrapers could be the future of flat-pack cities around the world. The Guardian Friday 3 October 2014, http://www.theguardian.com/cities/2014/oct/03/-sp-wooden-skyscrapers-future-world-plyscrapers?CMP=twt_gu (vaadatud 14. XI 2015).

[6] A. Dunn, Final Report for Commercial Building Costing Case Studies — Traditional Design versus Timber Project. NSW, Sydney: Timber Development Association, 2015.

[7] J. Mayo, Solid Wood…, lk 47—56.

[8] Euroopa puitmajasektor suundub kasvule. Maaleht 7. oktoober 2015, http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/euroopa-puitmajasektor-suundub-kasvule?id=72637277 (vaadatud 7. X 2015).

Toimetaja: Valner Valme



Heljo MändHeljo Mänd
Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Heljo Mänd

Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati näitus-performance'i ja Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Heljo Mänd.

Uuendatud: 14:21 
Koorilaul mõjub tervisele hästiKoorilaul mõjub tervisele hästi
Marge-Ly Rookäär: Ideaalne muusikapidu

"Tallinn 2017" sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Tiia ToometTiia Toomet
Tiia Toomet peab mänguasjamuuseumit oma elutööks

Kirjanik Tiia Toomet tähistas 70. sünnipäeva Tartu mänguasjamuuseumis näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust".

Noored pärimusmuusikudNoored pärimusmuusikud
Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk