Urmas Dresen Paksu Margareeta ümberehitusest: tegelikult oleme me väga esimeses etapis ({{commentsTotal}})

Paks Margareeta
Paks Margareeta Autor/allikas: Meremuuseum

Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen selgitas, et kuigi Paksu Margareeta ideekavand on nüüd paigas, on uhke hoone taastamiseni veel pikk tee.

"Paks Margareeta on olnud sellises seisus, et tüse kaunitar, mis vanalinna servas turistidele silma jääb ja mida jäädvustatakse, siis selle väliskuju on küll imposantne, aga sisu on juba rabe. Rabe eelkõige see, mis puudutab tehnilisi kommunikatsioone, aga mis puudutab ka ekspositsiooni," tunnistas Dresen Raadio 2 saates "Suvehommik".

Viimati läbi Paks Margareeta uuenduskuuri 1981. aasta aprillis, kui muuseumihoone pärast Poola restauraatorite tööd taas ellu ärkas. Täna on muuseum paraku juba ajale jalgu jäänud. "Juba aastaid on kedranud see mõte, et tuleks midagi Paksu Margareetaga teha," tunnistas Dresen.

Dresen paljastas, et sellise vana küttesüsteemiga, elektrisüsteemiga ja olematu ventilatsiooniga pikalt edasi ei sõida. "Me oleme Paksu Margareeta puhul selles samas kriitilises piiris kui vesilennukite angaaride taastamise alguses," ütles Dresen.

Üheks eesmärgiks on Dreseni sõnul Paks Margareeta ka linnapildis esile tõsta, eriti arvestades, kui palju turiste sealt igal suvel mööda käib. "Suhtume lootusrikkalt ja vaatame, kuidas läheb, sest tegelikult oleme me väga esimeses etapis. Siit edasi peab sündima eelprojekt, siis hakkavad tulema rahataotlused, aga üks hea idee on kõige selle aluseks, et kõik hilisemad etapid lähevad õigesti," on Dresen lootusrikas.

Paksu Margareeta ideekonkursi võitja KOKO arhitektide kavand nimega "Laine" avalikustati sel nädalal. "Ma arvan, et see resultaat, mida kogu meremuuseumi rahvas nägi, on see, millega tuleb edasi minna. See sisendab endas neid väärtusi ja lootusi, mida me oleme juba aastaid Paksu Margareeta uuendamisele pannud," rääkis Dresen kavandist.

Dresen rõhutas, et Paks Margareeta väliselt palju ei muutu, küll aga hoone sisemus, näiteks paigaldatakse Paksu Margareeta sisemusse lift. 2020. aasta turismihooaja alguseks peaks Dreseni sõnul olema kõik protsessid läbitud. "Üks stardipauk on antud ja siit kusagilt tagasipööramist olla ei saa," rõhutas Dresen.

Toimetaja: Rutt Ernits



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: