Tõrva Loits küsis, mis on saanud laulva revolutsiooni aegsetest ideaalidest ({{commentsTotal}})

Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 25 aastat. Valgamaal Tõrvas meenutati veerandsaja aasta taguseid sündmusi suurejoonelise muusika-, tule-, vee- ja trikietendusega ning küsiti, mis on saanud laulva revolutsiooni aegsetest ideaalidest. Üheksandat korda peetav Tõrva Loits kandis tänavu juhtmõtet "Tere, perestroika?".

Tõrva Loitsu laval olid näiteks J.M.K.E., Vennaskond ja Elephants from Neptune.

Milliseid tundeid aga tekitab Villu Tamme perestroika-lugu täna?

"Tegelikult - kui sa üht ja sama laulu juba teist korda laulad, on see kopeerimine juba. See pole iseenesest loomine. Aga mõnikord jälle tuleb selline imelik tunne - keset laulu ma teadvustan endale, millest ma laulan. See on väga äge ja antud hetke konteksti sobiv," kommenteeris Tamme.

Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika ehk uutmine, nagu siis öeldi, sealt edasi augustiputš ja Eesti taasiseseisvumine. Mihkel Raua vahetekstidega seotud kontsertetendus püüdis panna mõtlema, kus ja milline Eesti oma arengus praegu on.

"Kui Heinz Valk omal ajal ütles, et ükskord me võidame niikuinii, siis mis me võitsime ja kas on midagi veel võitmata? Eesti Vabariik pole kindlasti veel valmis," rääkis lavastaja Mait Koldits.

Loitsul tegid kaasa köieakrobaat Jaan Roose, Trikivabrik tõstis lava ette lennuki ja koreograaf Märt Agu juhitud tantsijad üle kogu Eesti kandsid peade kohal suurt rahvuslippu.

"Tänases Tõrva Loitsus käsitleme 25 aasta taguseid sündmusi. Mis olid toona inimestel need ootused, mõtted ja vabaduse puhked, kuhupoole taheti püüelda," märkis peakorraldaja ja Tõrva linnapea Maido Ruusmann.

"Võimuvahetusega kaasnes isegi võiks öelda anarhia, või midagi sellist. See oli aeg, kus absoluutselt kõik oli lubatud. Paljud asjad, mis praegu keelatud on, olid siis lubatud," lausus Vennaskonna solist Tõnu Trubetsky.

"See, millest me inspiratsiooni saime, on see, mis neist laulva revolutsiooni aegseist ideaalidest ja tuhinast eelkõige saanud on ja mis neid praegu pärsib," lisas lavastaja Koldits.

Tulemeistrite põleva hiigelkirja "Ükskord võidame" lõpus paistis aga kaugele küsimärk.

Toimetaja: Laur Viirand



Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: