Tõrva Loits küsis, mis on saanud laulva revolutsiooni aegsetest ideaalidest ({{commentsTotal}})

Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 25 aastat. Valgamaal Tõrvas meenutati veerandsaja aasta taguseid sündmusi suurejoonelise muusika-, tule-, vee- ja trikietendusega ning küsiti, mis on saanud laulva revolutsiooni aegsetest ideaalidest. Üheksandat korda peetav Tõrva Loits kandis tänavu juhtmõtet "Tere, perestroika?".

Tõrva Loitsu laval olid näiteks J.M.K.E., Vennaskond ja Elephants from Neptune.

Milliseid tundeid aga tekitab Villu Tamme perestroika-lugu täna?

"Tegelikult - kui sa üht ja sama laulu juba teist korda laulad, on see kopeerimine juba. See pole iseenesest loomine. Aga mõnikord jälle tuleb selline imelik tunne - keset laulu ma teadvustan endale, millest ma laulan. See on väga äge ja antud hetke konteksti sobiv," kommenteeris Tamme.

Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika ehk uutmine, nagu siis öeldi, sealt edasi augustiputš ja Eesti taasiseseisvumine. Mihkel Raua vahetekstidega seotud kontsertetendus püüdis panna mõtlema, kus ja milline Eesti oma arengus praegu on.

"Kui Heinz Valk omal ajal ütles, et ükskord me võidame niikuinii, siis mis me võitsime ja kas on midagi veel võitmata? Eesti Vabariik pole kindlasti veel valmis," rääkis lavastaja Mait Koldits.

Loitsul tegid kaasa köieakrobaat Jaan Roose, Trikivabrik tõstis lava ette lennuki ja koreograaf Märt Agu juhitud tantsijad üle kogu Eesti kandsid peade kohal suurt rahvuslippu.

"Tänases Tõrva Loitsus käsitleme 25 aasta taguseid sündmusi. Mis olid toona inimestel need ootused, mõtted ja vabaduse puhked, kuhupoole taheti püüelda," märkis peakorraldaja ja Tõrva linnapea Maido Ruusmann.

"Võimuvahetusega kaasnes isegi võiks öelda anarhia, või midagi sellist. See oli aeg, kus absoluutselt kõik oli lubatud. Paljud asjad, mis praegu keelatud on, olid siis lubatud," lausus Vennaskonna solist Tõnu Trubetsky.

"See, millest me inspiratsiooni saime, on see, mis neist laulva revolutsiooni aegseist ideaalidest ja tuhinast eelkõige saanud on ja mis neid praegu pärsib," lisas lavastaja Koldits.

Tulemeistrite põleva hiigelkirja "Ükskord võidame" lõpus paistis aga kaugele küsimärk.

Toimetaja: Laur Viirand



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.