Tõrva Loits küsis, mis on saanud laulva revolutsiooni aegsetest ideaalidest ({{commentsTotal}})

Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 25 aastat. Valgamaal Tõrvas meenutati veerandsaja aasta taguseid sündmusi suurejoonelise muusika-, tule-, vee- ja trikietendusega ning küsiti, mis on saanud laulva revolutsiooni aegsetest ideaalidest. Üheksandat korda peetav Tõrva Loits kandis tänavu juhtmõtet "Tere, perestroika?".

Tõrva Loitsu laval olid näiteks J.M.K.E., Vennaskond ja Elephants from Neptune.

Milliseid tundeid aga tekitab Villu Tamme perestroika-lugu täna?

"Tegelikult - kui sa üht ja sama laulu juba teist korda laulad, on see kopeerimine juba. See pole iseenesest loomine. Aga mõnikord jälle tuleb selline imelik tunne - keset laulu ma teadvustan endale, millest ma laulan. See on väga äge ja antud hetke konteksti sobiv," kommenteeris Tamme.

Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika ehk uutmine, nagu siis öeldi, sealt edasi augustiputš ja Eesti taasiseseisvumine. Mihkel Raua vahetekstidega seotud kontsertetendus püüdis panna mõtlema, kus ja milline Eesti oma arengus praegu on.

"Kui Heinz Valk omal ajal ütles, et ükskord me võidame niikuinii, siis mis me võitsime ja kas on midagi veel võitmata? Eesti Vabariik pole kindlasti veel valmis," rääkis lavastaja Mait Koldits.

Loitsul tegid kaasa köieakrobaat Jaan Roose, Trikivabrik tõstis lava ette lennuki ja koreograaf Märt Agu juhitud tantsijad üle kogu Eesti kandsid peade kohal suurt rahvuslippu.

"Tänases Tõrva Loitsus käsitleme 25 aasta taguseid sündmusi. Mis olid toona inimestel need ootused, mõtted ja vabaduse puhked, kuhupoole taheti püüelda," märkis peakorraldaja ja Tõrva linnapea Maido Ruusmann.

"Võimuvahetusega kaasnes isegi võiks öelda anarhia, või midagi sellist. See oli aeg, kus absoluutselt kõik oli lubatud. Paljud asjad, mis praegu keelatud on, olid siis lubatud," lausus Vennaskonna solist Tõnu Trubetsky.

"See, millest me inspiratsiooni saime, on see, mis neist laulva revolutsiooni aegseist ideaalidest ja tuhinast eelkõige saanud on ja mis neid praegu pärsib," lisas lavastaja Koldits.

Tulemeistrite põleva hiigelkirja "Ükskord võidame" lõpus paistis aga kaugele küsimärk.

Toimetaja: Laur Viirand



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: