Keelesäuts. Ümbersõnastamiskunst ({{commentsTotal}})

Priit Põhjala Autor: Tanel Valdna

Kas teate, et osav ja vigadeta kirjutaja ei kirjuta osavalt ja vigadeta mitte niivõrd sellepärast, et ta teab peast vastuseid kõikidele keeleküsimustele – see poleks võimalik –, kuivõrd sellepärast, et ta teab, kust neid vastuseid otsida? Ja kui ta seda parasjagu teha ei saa, siis on abi sellest, et ta valdab hästi ümbersõnastamiskunsti.

See tähendab, et kui ta ei oska mingit sõna või lauset õigesti kirjutada, siis kasutab ta mingit teist sõna või lauset, mille tähendus on enam-vähem sama ja mille õigsuses ta on veendunud.

Ütleme, et osav kirjamees ei ole kindel, kuidas kirjutada "vahetevahel", kas lihtsalt kokku või sidekriipsuga kokku. Selmet hea õnne peale emb-kumb kirja panna, kasutab ta hoopis sünonüümi, mille õiget kirjapilti ta kindlalt teab – näiteks "vahel" või "mõnikord".

Ütleme, et osav kirjamees ei ole kindel, kas kirjutada "sovetiaeg" või "sovjetiaeg". Nõnda loobub ta sellest sõnast hoopis ja kirjutab pikemalt: "nõukogude aeg".

Ütleme veel, et osav kirjamees ei ole kindel, kas lauses "Olgugi et Mari oli õppinud, sai ta eksami kolme" käib "eti" ette koma või mitte. Sellisel juhul sõnastab ta lause lihtsalt ümber, nii et tüsilik "et" kaob: "Mari oli küll õppinud, aga sai eksami ikkagi kolme."

Nagu näeme, taandub õigesti kirjutamine sageli lihtsalt valikute tegemisele, ümbersõnastamiskunstile. Mõnikord, näiteks etteütluse puhul niimoodi mõistagi ei saa. Aga omaloomingulise kirja, artikli, essee või muu säärase korral küll. Eesti keel pakub oma kasutajaile üheainsagi mõtte vahendamiseks ohtralt vormivariante, võimaldab peagu alati väljenduda kuidagi teisiti. Miks mitte seda võimalust ära kasutada?

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.