Maarja Vaino: Tauno Kangro egotripp ({{commentsTotal}})

Kalevipoeg
Kalevipoeg Autor/allikas: Skulptuuristuudio

Tehnilise järelevalve amet peatas küll hoonestusloa menetluse Tauno Kangro Kalevipoja skulptuuri püstitamiseks Tallinna lahte, kuid ega teema seetõttu päevakorrast maas ole. Esialgu on küsimus ainult bürokraatlikes protseduurides.

Ja seetõttu tahaksin juhtida tähelepanu mitmele aspektile, miks Kalevipoja skulptuuri püstitamine just niisugusena ja sel moel tuleks ikkagi täiesti päevakorrast maha võtta.

Alustame algusest.

Projekt kannab pealkirja "Kalevipoja kojutulek". Kas mõeldud on Kalevipoja naasmist siis, kui pirrud kahel otsal lausa lähvad lõkendama? See on vähemalt kõige kuulsam Kalevipoja kojutuleku motiiv, millel on sümbolväärtus ja millega tõenäoliselt esimesena kuju seostatakse. See kojutulek ei saa aga kuidagi toimuda Tallinna lahes. Keskset rahvusmüüti ja selle süžeed tuleb austada. Kalevipoeg kaotas oma jalad mäletatavasti Kääpa jões, mis asub Jõgevamaal. Olgu vahemärkusena märgitud, et Jõgevamaal, täpsemalt Põltsamaal, on Ants Paju eestvedamisel ja Tauno Kangro poolt teostatult Kalevipoja skulptuur ka juba olemas.

Kalevipojal ei ole Tallinna ega Tallinna lahega üldse eriti palju tegemist. Tallinna mütoloogiaga on seotud tema vanemad – Kalev ja Linda, kes seostuvad Toompea ja Tallinna asutamisega. Tallinna laht seostub ehk ainult Kalevipoja kurikuulsa Soomes käiguga. Aga kui nii silmatorkav skulptuur püstitada, siis on selge, et selle juurde tuleb hakata ka lugusid rääkima ning pärimust avama.
Lisaks tekib imelikke lühiühendusi. Kas Kalevipoeg toob välja selle laeva, mille hukkumispaigale osutub sealsamas Pirita teel paikneva Russalka käsi?

Kalevipoja kujutamine laevakandjana on nii või teisiti vale. Muidugi, ka Kalevipojal oli laev Lennuk, millega sõideti maailma otsa. Aga hiid, kes päästab merest uppuva laeva koos meestega, on mütoloogias hoopis Saaremaa kangelane Suur Tõll.

Kuju silmatorkavus on mõistagi kolmas teema. Olen üldiselt arvamusel, et Tallinna linnaruumi võiks põnevamaks teha mitmete monumentide ja installatsioonidega. Jäädvustusi nii suurkujudele kui fiktiivsetele kangelastele võiks olla rohkem. Aga monumendi all ei peaks 21. sajandil silmas pidama tingimata pronksi valatud rasket ja staatilist taiest. Võimalusi on ju palju rohkem! Näiteks idee 3D Kalevipojast, mis õhtusel ajal viirastuslikuna meres sammub või selle kohal hõljub, mõjuks e-riigis märksa kaasaegsemana. Aga see selleks. Mis peamine – selliseid suuri otsuseid, mis mõjutavad nii linna siluetti kui ka elukeskkonda, ei saa teha ilma avaliku arutelu ja konkursita.

Pirita tee, mida niigi ähvardab Reidi tee projekt, on üks väheseid paiku, kus meri on Tallinnas tõeliselt linnaelanikele avatud. Viimsi poole sõites avaneb Tallinnale hunnitu vaade ning tundub mõeldamatu, et see vaade muudetakse ära linnaelanikega üldse nõu pidamata. Avalikkusele ei ole esitletud analüüse kuju mõjust linnaruumile, keskkonnale ega veealusele pärandile. Kes ja millal otsustas, et kui üldse midagi Tallinna lahte panna, peab see tingimata olema Tauno Kangro pseudokalevipoeg? Mille idee, nagu on viidatud, paistab kahtlaselt sarnane tema kunagise õpetaja Kalju Reiteli ühele skulptuurile.

Kipub jääma mulje, et tegemist on kunstniku egotripi ja kahtlemata ka tulusa ettevõtmisega. Rahvuseepose kangelasel on oht sattuda lihtsalt ärakasutamise ohvriks.

Seega loodan, et projekt, mis Kalevipoja nime all esitab kes-teab-mida, ei jõua sellisel kombel teostuseni. Vastavaid ameteid, kui neil tõesti peaks olema iha Tallinna lahte mõni skulptuur paigutada, kutsun üles kõigepealt algatama tõsiseltvõetavat arutelu.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.