Maarja Vaino: Tauno Kangro egotripp ({{commentsTotal}})

Kalevipoeg Autor: Skulptuuristuudio

Tehnilise järelevalve amet peatas küll hoonestusloa menetluse Tauno Kangro Kalevipoja skulptuuri püstitamiseks Tallinna lahte, kuid ega teema seetõttu päevakorrast maas ole. Esialgu on küsimus ainult bürokraatlikes protseduurides.

Ja seetõttu tahaksin juhtida tähelepanu mitmele aspektile, miks Kalevipoja skulptuuri püstitamine just niisugusena ja sel moel tuleks ikkagi täiesti päevakorrast maha võtta.

Alustame algusest.

Projekt kannab pealkirja "Kalevipoja kojutulek". Kas mõeldud on Kalevipoja naasmist siis, kui pirrud kahel otsal lausa lähvad lõkendama? See on vähemalt kõige kuulsam Kalevipoja kojutuleku motiiv, millel on sümbolväärtus ja millega tõenäoliselt esimesena kuju seostatakse. See kojutulek ei saa aga kuidagi toimuda Tallinna lahes. Keskset rahvusmüüti ja selle süžeed tuleb austada. Kalevipoeg kaotas oma jalad mäletatavasti Kääpa jões, mis asub Jõgevamaal. Olgu vahemärkusena märgitud, et Jõgevamaal, täpsemalt Põltsamaal, on Ants Paju eestvedamisel ja Tauno Kangro poolt teostatult Kalevipoja skulptuur ka juba olemas.

Kalevipojal ei ole Tallinna ega Tallinna lahega üldse eriti palju tegemist. Tallinna mütoloogiaga on seotud tema vanemad – Kalev ja Linda, kes seostuvad Toompea ja Tallinna asutamisega. Tallinna laht seostub ehk ainult Kalevipoja kurikuulsa Soomes käiguga. Aga kui nii silmatorkav skulptuur püstitada, siis on selge, et selle juurde tuleb hakata ka lugusid rääkima ning pärimust avama.
Lisaks tekib imelikke lühiühendusi. Kas Kalevipoeg toob välja selle laeva, mille hukkumispaigale osutub sealsamas Pirita teel paikneva Russalka käsi?

Kalevipoja kujutamine laevakandjana on nii või teisiti vale. Muidugi, ka Kalevipojal oli laev Lennuk, millega sõideti maailma otsa. Aga hiid, kes päästab merest uppuva laeva koos meestega, on mütoloogias hoopis Saaremaa kangelane Suur Tõll.

Kuju silmatorkavus on mõistagi kolmas teema. Olen üldiselt arvamusel, et Tallinna linnaruumi võiks põnevamaks teha mitmete monumentide ja installatsioonidega. Jäädvustusi nii suurkujudele kui fiktiivsetele kangelastele võiks olla rohkem. Aga monumendi all ei peaks 21. sajandil silmas pidama tingimata pronksi valatud rasket ja staatilist taiest. Võimalusi on ju palju rohkem! Näiteks idee 3D Kalevipojast, mis õhtusel ajal viirastuslikuna meres sammub või selle kohal hõljub, mõjuks e-riigis märksa kaasaegsemana. Aga see selleks. Mis peamine – selliseid suuri otsuseid, mis mõjutavad nii linna siluetti kui ka elukeskkonda, ei saa teha ilma avaliku arutelu ja konkursita.

Pirita tee, mida niigi ähvardab Reidi tee projekt, on üks väheseid paiku, kus meri on Tallinnas tõeliselt linnaelanikele avatud. Viimsi poole sõites avaneb Tallinnale hunnitu vaade ning tundub mõeldamatu, et see vaade muudetakse ära linnaelanikega üldse nõu pidamata. Avalikkusele ei ole esitletud analüüse kuju mõjust linnaruumile, keskkonnale ega veealusele pärandile. Kes ja millal otsustas, et kui üldse midagi Tallinna lahte panna, peab see tingimata olema Tauno Kangro pseudokalevipoeg? Mille idee, nagu on viidatud, paistab kahtlaselt sarnane tema kunagise õpetaja Kalju Reiteli ühele skulptuurile.

Kipub jääma mulje, et tegemist on kunstniku egotripi ja kahtlemata ka tulusa ettevõtmisega. Rahvuseepose kangelasel on oht sattuda lihtsalt ärakasutamise ohvriks.

Seega loodan, et projekt, mis Kalevipoja nime all esitab kes-teab-mida, ei jõua sellisel kombel teostuseni. Vastavaid ameteid, kui neil tõesti peaks olema iha Tallinna lahte mõni skulptuur paigutada, kutsun üles kõigepealt algatama tõsiseltvõetavat arutelu.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.